Sotsiaalmaksu võlg pidurdab pensionikogumist
Kogumispensioni süsteemiga liitunud töötajate raha ei hakka teise sambasse kogunema, kuni ettevõttel on sotsiaalmaksuvõlg. Praegu on selliseid inimesi ligikaudu 1700.
Maksuamet möönab, et sisuliselt on töövõtja võimetu tööandjat mõjutama, sest seadusest tulenevalt pole tal millelegi tugineda. “Jääb siiski võimalus, et ka näiteks juhatuse liige, kes sisuliselt mängib esimest viiulit ja tema tahtmiste järgi toimub ka erinevate kohustuste täitmine, tahab teise sambasse midagi koguda,” märkis Dmitri Jegorov maksuameti otseste maksude talitusest. “Sellisel juhul jaotab maksuamet laekunud summa proportsionaalselt ning tööandja ühtegi töötajat eelistada ei saa.”
Juuni alguseni kestnud esimeses etapis liitus kogumispensioni süsteemiga 37 055 inimest. Neist ligikaudu 6000 on noored, kes tööl veel ei käi, kuid tegid pensionifondi valiku juba ära.
Kadi Oorn rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonnast nentis, et seaduseelnõu arutelul oli küll juttu võimalikest tööandjaga seonduvatest probleemidest, kuid maksuametile on riigi poolt antud õigus makse sisse nõuda, vajadusel ka sunniviisiliselt.
Tallinna Piimatööstusel on oktoobri alguse seisuga ligi miljoni krooni suurune sotsiaalmaksu võlg. Pearaamatupidaja Krista Turu sõnul ei usu ta, et see eriti teise sambaga liitunud töötajate pensionikogumist mõjutaks. “Meil on neid ka vähe, kusagil neli inimest,” ütles Turu. “Ja ega nad ju sellest ilma ei jää, see laekub lihtsalt hiljem.”
Makse võlalt arvestatakse intressi sarnaselt teiste maksude tasumata jätmisega. Võla tasumise ajaks tiksunud intressi kannab maksuamet töötaja pensionikontole. Suvel kehtima hakanud seaduse kohaselt jätab maksuamet intressi arvestamata juhul, kui näiteks ettevõte on käibemaksu ette tasunud. “Kui ettevõte on käibemaksu tasunud ette näiteks sada krooni ja sotsiaalmaksu võlg on sada krooni, siis me intressi arvestama ei hakka,” seletas Dmitri Jegorov lihtsustatult intressi arvestamise süsteemi. Kui aga sotsiaalmaksu võlg on juba 150 krooni, siis hakkab intress tiksuma 50 krooni pealt.
“Kindlasti parendab maksude laekumist kogumispensionisüsteem, mille puhul igal töövõtjal on otsene huvitatus saada ametlikku palka,” vastas ta küsimusele, kuivõrd kaasnes kogumispensionisüsteemi käivitumisega riigipoolne lootus vähendada ümbrikupalkade maksmist. Tema sõnul paranes maksude laekumine juba 1999. aasta algusest, mil sotsiaalmaksu hakati arvestama iga isiku kohta eraldi.
Teise sambaga liitunud töötaja saab maksete laekumist kontole kontrollida internetipanga kaudu. Lisaks võib pensioni kogumist pidurdada ka tööandjapoolne vigaste deklaratsioonide esitamine maksuametile, mis oli probleemiks veel kuu aega tagasi. Levinumateks vigadeks on maksesumma valearvestus ja vale või puuduv isikukood. Tänaseks on maksuameti kinnitusel esimeses etapis liitunute deklaratsioonides vead parandatud.
Inge Rumessen