Uudised

• Pensionifondi tootlus peab olema 4,25 protsenti
• Soome remondib tööpensioni-süsteemi 2005. aastal

Soome pensioniarhitektuur on maailmamastaabiski üsna ainulaadne. Selles võib küll ära tunda erinevad sambad, ent Eesti omadest on need küllalt erinevad. Kandval kohal selles arhitektuuris on tööpension, mis Eesti poolt vaadatuna meenutab natuke esimest ja natuke teist sammast. Riiklik rahvapension ja vabatahtlik erapension on selle kõrval kõhnemad. Rahvapensioni suurus sõltub Soomes elamise aastatest, aga ka sellest, kas pensionär elab üksi või koos abikaasaga, kõrgema või madalama elukallidusega piirkonnas ning kui suurt tööpensioni ta saab.

Soome annab süsteemi keerukuselt silmad ette

Eestis kurdetakse sageli pensionisüsteemi keerukuse üle, ent Soome süsteem annab meile silmad ette. Tööpensioni süsteem koosneb üheksast erinevast osast – erasektori töötajatele, kunstnikele, meremeestele, põllumeestele, üksikettevõtjatele, ajutistele töötajatele, riigiteenistujatele, kohaliku omavalitsuse töötajatele, kirikuteenistujatele. Eri ametigruppide pensionikorraldustel on natuke isemoodi reeglid, näiteks pensioniõiguse kogunemise ja maksemäärade suhtes, ent üldjooned on sarnased. Ameti vahetus ei ole töötaja jaoks probleem, erinevaid tööpensioniskeeme koordineerib omavahel Pensionikindlustuskeskus.

Erasektori tööandjad saavad valida, kes nende töötajate pensioniraha haldab. Võimalik on valida kuue kindlustusseltsi vahel. Suuremad ettevõtted, nagu Nokia ja Sonera, on loonud oma pensionifondid. Alternatiivina võivad ühe sektori mitu tööandjat luua harukondliku pensionikassa, nii on toiminud näiteks apteekrid ja bensiinikaupmehed.

Tööpensionide rahastamise loogika Soomes on Eesti kogumispensionisüsteemiga risti vastupidine. Soomes ütleb pensioni suuruse ette seadus. Makse suurus vaadatakse igal aastal üle, et tagada piisav finantseerimine. Eesti II samba puhul ütleb seadus ette makse suuruse, pensioni suurus sõltub aga kogunenud maksetest ja nende investeerimisel saadud tulust.

Maksimumpensioni – 60% varasemast palgast – teenib soomlane välja 40 aasta pikkuse töötamise järel. Keskmine pension moodustab siiski ca 45% keskmisest brutopalgast. Pensionilt tuleb aga maksta tulumaksu nii nagu muudelt tuludelt (13?36% sõltuvalt tulutasemest) ja lisaks veel 2,7% ravikindlustusmakset.

Pensionimakse jagati tööandja ja töötaja vahel

Kümmekond aastat tagasi astuti Soomes samm, mida ka Eestis kaalutud, ent jäetud seni astumata – jagati pensionimakse tööandja ja töötaja vahel. Toona otsustati, et mis tahes edasine maksetõus jaguneb töötaja ja tööandja vahel võrdselt. Keskmine tööpensionimakse on praegu 21,4% palgast (sellest töötaja osa 4,6%) ehk samas suurusjärgus Eesti sotsiaalmaksu pensioniosaga. Makse ei ole riigis ühesugune, põllumeeste puhul on see ca 10%, kirikuõpetajatel aga üle 30%.

Tööpensioni rahastamisel kasutatakse osalist eelfinantseerimist – osa pensionikulu kaetakse jooksvalt laekuvatest maksetest nagu Eesti I sambas, teine osa aga maksete investeerimisel teenitud tuludest, nagu tüüpilises II samba skeemis.

Kui Eesti teises sambas ei tohi pensionifondid liitujatele konkreetset tootlust lubada, siis Soomes kehtestab sotsiaalministeerium igal aastal seltsidele ja fondidele minimaalse tootluse määra. Tänavu on selleks 4,25%. Kui selts või fond on oma investeerimistegevuses edukam, võib ta liitunud tööandjate pensionimakset alandada, töötajale kõrgemat pensioni see ei tähenda.

Nii on võtmevalikud tööpensionisüsteemis tööandja käes. Töötaja võib aga loksuda muretult heaolurongis ja oodata oma peatuse – pensioniea – saabumist.

Taevas Soome heaoluriigi kohal pole siiski pilvitu. Pikenev eluiga ja madal sündimus sunnivad pensionisüsteemile peale muutusi, mida hulk töörühmi on mõnda aega ette valmistanud. Aastal 2005 ootab Soome tööpensionisüsteemi ees selle ajaloo suurim remont, mille üheks peaeesmärgiks on stimuleerida 60-aastasi kauem tööl püsima ja hoida neid enneaegselt pensionile siirdumast. Eesti pensionireformi müüritöödega võrreldes on soomlaste remont siiski vaid mõningane siseviimistluse kaasajastamine. Süsteemi vundamendiga on soomlased rahul ja selle kallale ei ole plaanis minna.

Lauri Leppik, sotsiaalkindlustus-analüütik