Soome noored säästavad pensioniks
Kui Rootsis on vabatahtlik pensionikogumine saanud kindlustusseltside finantsprobleemide ja Skandia skandaalide tõttu hoobi, siis Soomes on see kogumisliik selgel tõusul.
Soome Kindlustusseltside Keskliit avaldas sel nädalal andmed, mille järgi vabatahtliku ehk Eesti mõistes kolmandas sambas pensioni kogumine on nelja aastaga kaks korda kasvanud. Rootsis kardab finantsinspektsioon, et rahulolematud kliendid võivad sellele säästmise vormile selja pöörata.
Esimesel poolaastal müüdi Soomes üle 53 000 uue kindlustuslepingu võrreldes 85 000 lepinguga kogu läinud aastal. Kindlustuse võtja ise on aga üha noorem. Nelja aastaga on sõlmitud 250 000 uut lepingut, juuni lõpus ulatusid pensionikindlustuse säästud 5,1 miljardile eurole. Keskmine kindlustusvõtja on 37 aastat vana ja teenib aastas 438 000 krooni. Kindlustuseks makstakse keskmiselt 1170 krooni kuus ehk 3% brutopalgast.
Peamiselt ergutab pensionilisa koguma arusaam, et riiklikust süsteemist ei piisa ning soov varem pensionile jääda, näitas küsitlus.
Soome kindlustusinspektsiooni viimase ülevaate järgi pole Soome kindlustusseltsidel maksevõimega probleeme, ehkki börsilangus annab Soomeski tunda. “Soome ja Rootsi süsteem on erinev. Rootsis on vabatahtliku pensionikogumise võimalust pakkuvad seltsid lootnud investeeringutes rohkem aktsiatele kui Soome firmad. Seda on nüüd tulemusest näha,” ütles kindlustusinspektsiooni juht Timo Laakso ajalehes Turun Sanomat.
Samas näitab statistika, et võrreldes kindlustusbuumiga Soomes 80ndatel aastatel on peale kindlustusvõtjate noorenemise muutunud ka eelistused. Uutest lepingutest on neljal juhul viiest eelistatud investeerimist aktsia- või intressifondidesse. Varasematest lepingutest on viiest neli garanteeritud tulususega.
Laakso sõnul on praegu ka kõige nõrgemate Soome seltside maksejõulisuse marginaal vähemalt 13 protsenti üle nõutud miinimumi. Rootsi finantsinspektsioon tõi aga oma raportis esimest korda nimepidi välja kindlustusseltsid, kel võib raskusi tekkida isegi garanteeritud intressi väljamaksmisega – SPP, SEB Trygg Nya, Nordea, Salus Ansvar ja KPA. Inspektsioon loetleb ka seltsid, kel ilmselt tuleb lisaintresside arvel väljamakseid vähendada, nagu mõned seltsid seda juba teinud on.
Tegemist on infoga, mida varem kui ärisaladust ei avalikustanud. “Nüüd oleme uues olukorras,” ütles inspektsiooni juht Ingrid Bonde. Usalduskriis Rootsi elukindlustusseltside vastu sunnib esikohale seadma tarbija huve.
Järjest vähem rootslasi valib säästmiseks traditsioonilise elukindlustuse. “See teravdab elukindlustusseltside kriisi veelgi. Näeme uute lepingute müügi vähenemises tõsist riski, mis mõjutab süsteemi stabiilsust,” ütles Bonde.
Eesti on teiste vigadest õppinud
Eesti elukindlustusseltsid on teiste riikide vigadest õppinud ega õhuta klientides valesid ootusi, ütleb Hansapanga Kindlustuse vastutav aktuaar Liia Elo-Kirnmann.
Rootsis ei tehtud inimestele selgeks, mis on garanteeritud intress ja mis lisaintress. Nii tõi lisaintressi vähendamine seltside finantsraskuste leevendamiseks ulatusliku pahameeletormi.
“Eestis keegi täna ülisuuri kasumeid eluaegse pensioni lepingu sõlmimisel kliendile ei prognoosi. Keegi ei garanteeri pensionikindlustuslepingule üle 4protsendilist tootlust,” ütles Elo-Kirnmann.
Hansapanga Kindlustusel on praegu vabatahtliku pensionikindlustuse intress garanteeritud ainult viis aastaks ette ja pensioniväljamaksete suurus fikseeritakse alles siis, kui klient jõuab pensioniikka. Nii on riskid kindlustusseltsi jaoks paremini maandatud ning klientides pole tekitatud valesid ootusi.
Sirje Rank
Vaata lisaks: