Uudised

Varahaldusfirma Danske Capital juht ja fondihaldurite liidu juhatuse liige Silja Saar soovitab tulevastel pensionäridel “tehke lapsi” ja “ostke asju” mantrate kuulamise asemel vabaneda võlgadest, kindlustada positsiooni tööturul ning investeerida vaid sellesse, millest ise aru saadakse.

Kui täna räägitakse riikliku pensionisüsteemi kokkukukkumisest, siis peetakse silmas esimest sammast, ehk täna makstavat riiklikku pensionit. Soovin südamele panna kõikidele sõnavõtjatele, et nad oleksid ettevaatlikud sõnade valikus ja toonis. Sest paraku on eestlaste finantsalane teadlikkus üsna madal ning seetõttu pinnas paanika tekkeks liigagi soodne.

Teadmises, et riiklik pension sellisena, nagu me teda täna tunneme, ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik, pole midagi uut – teatavasti rajaneski kümnekonna aasta tagune pensioni kolmele sambale reformimine just sellel teadmisel ning seega valmisolekul riiklikku pensionide saamist tulevikus toetada teise ja kolmanda sambaga.

See tähendas ettevaatavat projekti, mida lihtsustatult võib pidada kodanike ja riigi ühiseks säästmiseks kodaniku aktiivse tööelu ning maksumaksmise perioodil jooksul, et võimaldada neid sääste kodanikul tema pensionieas kasutada.

Tänases päevas on ilmselt paljude jaoks šokeeriv, et see nö dekaad-tagasi räägitud “tulevik” ongi juba kohale jõudmas. Kahtlemata on selles olulist rolli mängimas 2008. aastal alguse saanud majanduskriis.

Et esimene sammas toimib laekuva sotsiaalmaksu arvelt, eksisteerib klassikaliselt kolm viisi selle pensionisamba toetuseks: 1) tõsta makse, 2) tõsta pensioniiga, 3) suurendada sotsiaalmaksu maksjate arvu – kas sündide või sisserände abil.

Kui me räägime olukorrast, kus täna juba pensionile suundunud isikutele pensionide maksmiseks ühel hetkel raha napib, pole pensioniea tõstmine lahendus. Arvestades, et Eestis minnakse pensionile paljudel juhtudel ka juba enne ametlikku vanaduspensioniga – valdavalt terviseprobleemidest tulenevalt -, ei tundu vanaduspensioniea tõstmine keskpikas perspektiivis töötava lahendusena.

Maksude tõstmisel nii nagu ka sündide arvu suurendamisel on kindlasti oma füüsilised piirid. Neil, kes propageerivad mõtet “sünnitage lapsi, sest see ongi teie pensionisammas”, tuleks silmas pidada ka seda, kui suureks on tänases maailmas kerinud noorte tööpuuduse probleem. Euroopa Liidu vastav näitaja on ligikaudu 20%, Hispaanias üle 40%, aga ka Eestis märkimisväärne – ehk üle 30%.

Seega tuleks eelkõige loobuda mõttest, et antud olukorra lahendamiseks (milles Eesti pole kindlasti erandlik näide) eksisteeriks üks, kindel ja töötav lahendus – tuleb leida tasakaal kõikide võimalike lahendust-leevendust pakkuvate vahel. Sealhulgas tuleb tegeleda teadlikult ka migratsioonipoliitikaga. Tööjõu mõistes on meist paraku saanud doonor arenenud (Euroopa) riikidele. See trend on valdav enamiku Euroopa Liidu uute liikmete jaoks ning tööjõu vaba liikumise kontekstis ei ole me võimelised seda piirama.

Teine ja kolmas pensionisammas, kui osad lahendustest, ongi plaanitud investeerima finantsturgudele. Loomulikult on pensionifondide paigutused seetõttu avatud nende turgude riskidele globaalselt, kuid samas ei maksa finantsturge veel maha kanda. Ka järeldused, nagu fondide senine töö ei oleks ennast õigustanud, on ebakorrektne üldistus ning ei kehti kõikide pensionifondide ning kogujate osas.

Tõeseid kokkuvõtteid saab teha igaüks siiski vaid oma pensionikontol isiklike tulemusi jälgides. Lisaks, olles juba kogenud aastaid 2008 ja 2009, teame, et igapäevases reaalmajanduses väljendub kriis palju valusamalt kui lühiajaline miinus pensionifondi raportis.

Tuleb tunnistada, et on käes aeg, kus meil tuleb järjest enam rinda pista tundmatutes olukordades meie jaoks tundmatute teguritega. Seetõttu “ostke asju” ja “tehke lapsi” mantrate vahele julgeksin inimestele soovitada oma tagalat kindlustada – saada aru oma tänasest finantsilisest seisust ning nendest võimalustest, milliseks see võib nii lühikeses kui (vähemalt keskmiselt) pikas perspektiivis kujuneda.

Tuleks vabaneda tarbetutest võlgadest luues endale säästud, mis aitaksid toime tulla ja vähendada haavatavust majanduse jahenedes. Säästude paigutamisel lähtuda investeeringutest, mida tunnete ja millest aru saate. Ka hajutamine ning konservatiivsus on omal kohal. Tehke kõik, mis teie võimuses, et hoida end ka pikas ajaperspektiivis tööturul töö- ning konkurentsivõimelistena.

Toimetas Oliver Kahu