Eesti
Filtreeri
Liisi Uder: pension pole vaid riigi mure
„Minu konto“ 26.09-31.12.2016 vaatamisrežiimil
Margus Tsahkna plaanib pensionireformi
Sotsiaalministeerium tahab tõsta pensioniiga 70. eluaastani
Mida teha, et riigipensionile saaks loota ka aastal 2060?
Swedbank tuleb turule uute pensionifondidega
LHV plaanib endised Danske pensioni-fondid ühendada tuleva aasta keskel

Segased Pensionifondid

13.10.08 Äripäev

Võiks arvata, et kohustuslike pensionifondide aruannetest saab investor ehk pensionikoguja kiire ülevaate, kui palju tema vara asub aktsiates, kui palju kinnisvaras ning kui palju võlakirjades.

Paraku on reaalsuses erinevad investeeringud aruannetes segamini nagu pudru ja kapsad.

Kui täpselt keegi erinevate varaklasside jaotused välja toob, sõltub suuresti fondijuhi suvast.

Kui kohaliku Swedbanki kõige äkilisema pensionifondi ehk Hansa K3 investor lööb lahti tänavuse I poolaasta aruande, vaatab kirjet “aktsiad ja osakud”, võib ta esimese hooga ehmuda, et fond on aktsiatesse ja aktsiafondidesse investeerinud lubatust rohkem ehk lausa 65 protsenti fondi varadest (lubatud on praegu kuni 50 protsenti).

Lähemal uurimisel selgub aga, et aktsiate ja osakute bilansikirje all on segiläbi aktsia- ja aktsiafondide investeeringutega veel ka võlakirja- ja kinnisvarafondide investeeringud.

Pärast pangalt investeeringute tegelike osakaalude saamist sulab K3 aktsiainvesteeringute osakaal hoobilt 42 protsendile, võlakirjade osatähtsus aga tuhiseb aruandes näidatud 17 protsendilt 44-le. Tegemist ei ole just mikroskoopiliste summade, vaid sadade miljonite kroonide paigutamisega.

Pealegi, niisugune erinevate instrumentide segamine pole eksitav mitte ainult nende osakaalude lõikes, vaid ka erinevate varaklasside tootluse osas.

Ja paistab, et aruannetest arusaamine ja seal kirjas oleva selgitamine pole lihtne ka fondihaldurile endale. Näiteks Swedbankilt detailsete arvutuste saamine võttis aega mitu head päeva. Vaevalt aga iga investor, kes tahab oma pensionifondi otsuseid täpsemalt jälgida, on aega ja võimalust ajakirjaniku kombel fondijuhtidega suhelda ning konkreetseid varaklasside jaotusi välja peilida.

Kuidas keegi mõnd kinnisvara- või võlakirjafondi liigitab on paljudel juhtudel iga fondivalitseja otsustada, tunnistab Sampo investeerimistoodete osakonna juhataja Peeter Schamardin. Ta toob näite, kus kinnisvarafond Baltic Property Trust Secura A/S on aktsiaseltsina asutatud fond, seega on tema liigitamine aktsiate alla sisuliselt korrektne, kuigi eksitav.

“Investeeringute riski läbipaistvuse mõttes on muidugi halb kui näiteks aktsiaseltsina asutatud võlakirjafond satub aktsiate alla, kuigi ta võiks olla sisu poolest võlakirjainvesteeringute all. See moonutab pisut tegelikku pilti,” nentis Schamardin.

Olgu raamatupidamise reeglid ja võimalused millised tahes, mina soovitan muuta miljardeid rahva raha sisaldavate kohustuslike pensionifondide aruannete alajaotused võimalikult lihtsaks ja läbipaistvaks.

Investeeringute liigitamise süsteem peaks olema kõigile fondijuhtidele ühene, mitte käima lubatu piires kõhutunde või mugavuse järgi.

Pakun välja mõned olulisemad alajaotused, mis muudaksid aruannetega tutvumise investorile senisest oluliselt lihtsamaks: “aktsiad”, “aktsiafondid”, “võlakirjad”, “võlakirjafondid”, “kinnisvarafondid”, “tähtajalised hoiused” (koos tähtajaga), “pangaarved”, “tuletisinstrumendid”.