SEB: kolmandik pensionikogujatest kavatseb jätkata makseid II sambasse
SEB panga küsitluse kohaselt kavatseb 31 protsenti pensioni II samba klientidest jätkata makseid ka siis, kui riik need järgmisel aastal peatab.
Makseid ei kavatse jätkata 33 protsenti juuli algul küsitletud 3040st SEBi kliendist. Venekeelsetest klientidest ei kavatse makseid jätkata aga 48 protsenti.
36 protsenti klientidest ei ole veel otsustanud, kas makseid jätkata või mitte.
Enim levinud maksete jätkamise põhjus on soov säilitada oma pensionivara püsiv kasv ka keerulistel aegadel. Seda põhjust nimetas 48 protsenti makseid jätkata kavatsevatest klientidest.
15 protsenti arvas, et kuna raha pensionisambast välja võtta ei saa, siis pigem jätkata makseid. 14 protsenti mainis põhjusena, et II sammas on nende ainus pensioniinvesteering. Samuti 14 ütles, et II samba sissemakse 2 protsenti brutopalgast on väike summa, millest rahalist võitu niikuinii ei tekiks.
Enim levinud maksete mittejätkamise põhjus oli, et puudub mõte pensionisambasse maksmisel, kui riik sinna midagi juurde ei maksa. Seda põhjust nimetas 49 protsenti makseid jätkata kavatsevatest klientidest. Venekeelsetest klientidest mainis seda aga 61 protsenti.
31 protsenti ütles, et nende tulud vähenevad niigi töötuskindlustusmakse määra tõstmise tõttu. Naistest mainis seda põhjusena aga tervelt 37 protsenti. 13 protsenti ütles, et investeerivad mujale ega pea seetõttu sammaste olemasolu nii oluliseks.
28 protsenti klientidest, kes polnud veel otsustanud, kas jätkavad makseid või mitte, nimetas otsustamisega viivitamise põhjusena ebapiisavat infot.
SEBi elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti arvates peaks riik pärast külmutamise otsust astuma täiendavaid samme, et pensionisüsteemi usaldus taastada.
Retsepti selleks on tema sõnul aga keeruline anda.
«Üks idee oli kutsuda kokku mingi ekspertide grupp ja vaadata pensionisüsteem üle. Viia pensionisüsteem poliitilistest otsustest kuidagi väljapoole, et ei saaks sama stsenaariumi rakendada,» tõi Holst näite ühest usalduse taastamise viisist.
«Kui rääkisime oma kolleegidele Rootsist, et meil juhtus selline asi [riik külmutas ajutisel maksed pensionisambasse], siis nad ütlesid nende jaoks on täiesti ulme, et selline asi oleks võimalik,» rääkis ta. «Eestis peaks olem smaa lugu, meil peaks sellised otsused edaspidi olema ulme valdkonda kuuluvad. Siis tekib kindlus tagasi.»
Usalduse taastamiseks on Holsti sõnu äärmiselt oluline ka kommunikatsioon.
«Teenuse pakkujana me tahame informatsiooni anda, et ebakindlust vähendada, aga siin on tegelikult ka riigil oluline roll, et ta mõtleks järele ja annaks sõnumeid, mida inimestel pensionisüsteemist oodata on,» lausus ta.
«Kui riik räägib süsteemist, siis riik peaks rääkima, miks ta seda teeb ja mis on see tase, kuhu tahame jõuda,» selgitas Holst. «Näiteks et riigi I, II ja III sammas võiks anda kokku inimesele ligi 70 protsenti viimasest sissetulekust keskmiselt. Kui palju annab I sammas, kui palju saama II sambast, kui palju inimene peab III sambasse ise juude maksma – et see pilt oleks hästi selge.»
Praeguse süsteemi puhul saab tema sõnul kahest esimesest sambast kokku pensioni keskmiselt ligi 40 protsenti viimasest sissetulekust.