Uudised

Riik võiks emiteerida võlakirju ning kohustada investeerima pensioni II samba varahaldusettevõtteid neisse 20-50% pensionifondide varadest, kirjutab Sampo Life’i juhatuse esimees Imre Madison.

Järgneb Madisoni arvamuslugu:

Hiljuti lahvatanud äge arutelu teemal, kas riik talitab II samba sissemaksete paariaastase külmutamisega õigesti või valesti, on välja toonud arvamuste polariseerumise. Tugev ülekaal on seni avaldatu põhjal olnud pigem vastuargumentidel, mis on jätnud valitsuse seisukohad ja põhjendused vähemusse. Tahtmata siinkohal võtta seisukohta, mis õige ja mis vale, tasub otsida kuldset keskteed, kus hundid söönud ja lambad terved.

Kui korraks astuda valitsusjuhi ja rahandusministri kingadesse, siis kindlasti on atraktiivsem lahendus vältida IMF nimelisi abikäe pakkujaid ning leida olukorrast väljapääs ilma globaalse appikarjeta. Valitsuse senised eelarvekärpe tegevuskavad, nendes kiire kokkuleppimine ja rakendamine on selgelt märgilise tähendusega mitte ainult Eesti riigi kodanikele, vaid oluliselt laiemale auditooriumile nii Skandinaavias, Euroopas kui ka mujal maailmas. Ise hakkamasaamine ja kiire tegutsemine eristab meid naabritest ning hetkel pole veel põhjust kahelda, et Eesti väljub kriisist kiiremini kui meie lähinaabrid.

Kui täiendavaks eelarvekärpeks vajalikud summad leitakse pensioni II samba sissemaksete külmutamisega, siis kindlasti tasub riigi tulevastele pensionäridele meelehärmi maandamiseks meelde tuletada, et pensionisüsteem ei koosne pelgalt II samba maksetest, vaid lisa saab koguda vabatahtlikult ka III sambasse.

Seda enam, et kui järgmiseks kaheks aastaks tekitab riik II sambaga ühinenud kodanikele nende sissetulekust 2% ulatuses säästu, siis võib selle raha suunatagi III sambasse. Vabatahtlik kogumispension on kodanike teadlik vaba valik koguda täiendavalt II sambale raha juurde. Alternatiiv on suunata tekkiv vaba raha ka muudesse säästmis- ja investeerimislahendustesse või toetada riiki tarbimise suurendamisega, millega  kaasneva käibemaksu tasumisega võidab ka riik.

Pensioni II samba tänaste klientide pahameel on päädimas nõudmistega, et riik muudab ühepoolselt lepingu tingimusi ning kaotab seeläbi kodanike igasuguse usalduse pensionisüsteemi vastu tulevikus. Selle vältimiseks tasuks riigil mõelda lahendusele, millega riik emiteerib võlakirju ning kohustab pensioni II samba varahaldusettevõtteid investeerima 20% kuni 50% pensionifondide varadest nimetatud võlakirjadesse. See tagaks II samba sissemaksete jätkumise ka majanduslikult keerulistel aegadel ning tagaks riigile ka vahendid, millega katta riigi eelarve defitsiiti.

Seega on riigil lõpliku otsustamise eel olemas valikud, kas kaotada kodanike usaldus riigi ja seni veel hapra pensionisüsteemi vastu või jätkata riigina pensioni II samba lepingulise partneri kohustusi nii, et sissemaksed jätkuvad ja eelarvevajadused saavad investeeringutega riiklikesse võlakirjadesse kaetud.