Uudised

Pensioni väljateenimine on üha enam igaühe enda asi. Seetõttu ei maksa pensionisammastega seonduvat vaid naljana võtta.

Pensionisammastest ei saa üle ega ümber. Esimese samba ehk riiklikku pensioni sai möödunud aasta alguses üle 370 000 inimese. Potentsiaalsed riikliku pensioni saajad oleme aga ju kõik. Teise pensionisambaga on liitunud praeguseks üle 212 000 inimese. Kolmanda ehk täiendava kogumispensioniga liitunute arv peaks olema umbes 49 000. Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eesti Kindlustusseltside Liidu andmeil sõlmitud kokku ligi 47 000 kolmanda samba kindlustuslepingut ning sellele lisanduvad veel neli pensionifondi, millel oli selle kuu alguse seisuga 2375 investorit.

Riiklik pension

Esimest sammast finantseeritakse jooksvalt praeguste töötajate poolt makstava sotsiaalmaksu arvelt. Iga inimese brutopalgast maksab tööandja sotsiaalmaksuks 33%, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensioniteks. Kuna suur osa inimesi on liitunud II pensionisambaga, mistõttu nende panus esimesse sambasse on viiendiku võrra vähenenud, siis sel aastal tekkiva ligi 600 mln kroonise puudujäägi katab riik.

Oma praeguseks väljateenitud I samba pensioni saab igaüks lihtsalt välja arvutada. Võtame näitaks 35-aastase kontoritöölise, kes on töötanud viimased 12 aastat.
Kuni 1998. aasta lõpuni oli ta jõudnud töötada kaheksa aastat, mille eest sai ta kirja sama palju staaþiosakuid. Peale seda muudeti riiklik pensionisammas üsna tugevalt isikustatuks. Alates 1999. aastast on tulevased pensionärid kogunud endale kindlustusosakuid, mille suurus arvutatakse välja töötaja eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Juhul kui inimene maksab aasta jooksul sama palju sotsiaalmaksu kui riigi keskmine maksumaksja, saab ta ühe kindlustusosaku. Oletame, et meie poolt jälgitava töötaja pealt on igal aastal makstud sotsiaalmaksu keskmisest töötajast 60% enam. Seetõttu on ta nelja aasta jooksul jõudnud koguda 6,4 (1,6+1,6+1,6+1,6) kindlustusosakut.

Möödunud aastal kehtestati mõlema osaku väärtuseks 31,69 krooni, mistõttu osakute alusel on tal hetkel välja teenitud riiklikuks pensioniks 456,3 krooni (8×31,69+6,4× 31,69). Siia lisandub veel kõigi pensionäride jaoks ühesuurune põhiosa, mille suurus on hetkel 444,44 krooni. Kokku tuleks hetkel ta riiklikuks pensioniks 900,8 krooni ehk veidi vanaduspensioni minimaalsest 867 kroonist enam. Kuid tal on pensionipõlveni ka üksjagu aega.

Osakute ja põhiosa väärtus vaadatakse üle iga aasta 1. aprillil. Tegevust nimetatakse pensionide indekseerimiseks ja see sõltub võrdselt nii elukalliduse tõusust kui ka sotsiaalmaksu laekumisest. Kuna möödunud aastal tõusis tarbijahinnaindeks 3,6% ja sotsiaalmaksu laekus 11,1% paremini kui 2001. aastal, võiks indekseerimise näitaja ulatuda 1,074ni. See tähendaks pensioni baasosa tõusu 477 kroonini, aastahinde väärtuse tõusu 34,04 kroonini ja rahvapensioni 931- kroonist määra. Aga eks kuu aja pärast paistab täpsemalt.

Kogumispension

Möödunud aastal käima joostud kogumispension tundub I sambast lihtsam, kuid paneb inimese mitme valiku ette. Kokku on tulevasel pensionäril valida nimelt viieteistkümne II pensionisamba fondi vahel.

Liituja brutopalgast liigub iga kuu automaatselt II sambasse 2%. Lisaks sellele lisandub veel 4% sotsiaalmaksu arvelt. Ehk kokku liigub fondi 6% brutopalgast, mis teeb aastaga kokku praktiliselt ühe netokuupalga suuruse summa.

Oletame, et meie näiteks võetud kontoriinimene saab 10 000kroonist brutopalka ning liitus II sambaga esimeses voorus. Antud juhul on ta saanud osakuid seitsmel korral kogumahus 4200 krooni (10 000 krooni × 6% × 7 kuud). Koguda on tal aga jäänud praegust vanaduspensioni iga arvestades veel 336 kuud.

Ehkki II sambaga on liitunud üle 212 000 inimese, on samba mõjuvõim veel väike. Eilse päeva lõpus ulatus II samba fondide kogumaht 232 mln kroonini. Kui sellest võtta maha fondide enda panus, jääb järele 142 mln krooni. Kuna alates veebruari keskpaigast on osakuid hakanud kogunema ka teises voorus liitunutele, peaks fondide maht kasvama kuni järgmise aasta veebruarini keskmiselt aga juba 60-65 mln krooni kuus.

Täiendav pension

1998. aasta augustis käivitus täiendav kogumispension ehk III pensionisammas.
2002. aasta jooksul laekus III samba kindlustuslepingute alusel kindlustusseltsidesse raha 233 mln krooni eest. Kõige populaarsem oli kapitalikogumiskindlustus, veidi jäi maha pensionikindlustus. III samba pensionifondide maht kasvas aastaga 29 mln krooni. Kuna III samba fondide kogumaht ulatub 65 mln kroonini ning läbi elukindlustuse on nelja ja poole aasta jooksul investeeritud III sambasse umbes 600 mln krooni, võiks III samba ligikaudseks suuruseks olla 700 mln krooni.
Kolmandasse sambasse võib tulumaksuvabalt paigutada kuni 15% oma aastasest kogutulust ehk 10 000 kroonise brutopalgaga inimene koguni 18 000 krooni, mille pealt saab ta maksuametilt järgmisel aastal tagasi 4680 krooni.

Erinevalt kahest eelmisest sambast, mille pensioni kättesaamiseks tuleb oodata vanaduspensionini (63. eluaastani meestel, naised jõuavad sama verstapostini 13 aasta pärast), võib antud samba raha hakata kasutama juba 55. eluaastast.

Raivo Sormunen