Säästa ehk mõtteviisi muuta
Läksin kogumispensioni asjus panka valge lehena. Natuke isegi meelega, sest tahtsin, et kõik mulle ilusasti selgeks tehtaks. Reklaamivoog oli minust mingis mõttes mööda läinud – tuntud muusik sokke pesemas ja mune praadimas tekitas nii sooja tunde, et unustasin selle juures kogumispensionile endale mõelda. Siis tuli pangaametniku teade, et kui mai lõpul lepingut ei tee, kaotan poole aasta tulevikuperspektiivis 60 000 krooni. See sundis panka minema.
Kogumispensioni temaatika on keerukas ja sisusse süüvimata asjast aru ei saa. Soovin, et teile kogumiskindlustuse juttu rääkiv pangaametnik oleks asjalik. Minu oma oli konkurente kuulamas käinud ja tunnistas, et pankades olla kogumispensioni teemal igasugu udutamist. Raha tulevikumõõtmisel aitab ka pensionikalkulaator, aga see ei vabasta kahtlustest, et miks ja kas?
Kes ei jaksa kuulata keerulist juttu pensionisambast, lähtugu lihtsatest tõdedest. Säästmine on ikka esmalt mõtteviisi muutus.
Me räägime säästmisest vanaduspäevadeks, võimaliku sissetuleku kindlustamisest võimalikult vähese riskiga. Pensionifond ei ole rikastumise vahend. Mis oleks alternatiiv? Võiks ju ise investeerida. Minu arvates on risk nii kaotada palju suurem.
Säästmisega on niisiis kolm võimalust: kulutada täna ära, proovida investeerida või säästa pensionifondide kaudu, kus tarbimisväärtus ei peaks oluliselt langema. Mina loodan sellele, et pensionifondis kaotab raha vähem väärtust, kui ahjulõõris säästes. Risk, et ahjulõõris läheb raha põlema, näib suuremana.
Kasulik teise samba juures on, et selle raha saab järeltulijatele pärandada. Päranduse saajal on võimalus see raha välja maksta ka oma pensioni kaudu. Nii need jõukad pensionärid tekkima hakkavad. Kõige targem on tajuda asja tulevikuväärtust. Mida teised teevad ja kuidas nad on käitunud?
Tšiili elanikud näiteks taipasid asja hästi ära. Pensionifondide maht kasvas 20 aastaga 53 protsendini SKT-st. Soomes räägitakse, et 30 aasta eest käivitatud tööpensionisüsteem on end hästi õigustanud. Ja õiendatakse selle üle, kuidas suured kindlustusfirmad seda raha investeerivad-jagavad. Selline võib olla ka meie tulevikuprobleem.
Poolas ja ka Ungaris taipasid inimesed liiga hilja. Viimastel päevadel, kui oli vaja ruttu otsus langetada, tekkisid kogumispensioniga liitujate järjekorrad. Sellist arusaamist sooviksin ka Eesti inimestele.
Praegu on kogumispensioniga liitujaid tagasihoidlikult. Mõte on neid kasvatada umbes kümme korda juurde. Toode iseenesest näib kasulik, nagu Eviani vesi või hambapasta – ta on just see, mida peaaegu kõik tarbivad või võiksid tarbida.
Selle vooruga jääb kaks päeva aega mõtelda. Huvitav, kas reedel on pankades järjekorrad?
Svea Talving, kolumnist