Eesti
Filtreeri
Reklaam ajas konkurendid tagajalgadele
Aavik: LHV reklaam paneb inimesi pensionist mõtlema
Swedbank andis tüki turuosa teistele
Andres Viisemann: kümnendik pensionirahast on Eesti firmades
Tarmo Kriis: pensionärid on tööturul nõutud kaup
SEB viskas Fenno võlakirjad pensionifondist välja
Maailmapank: Läti kulutab pensionäridele liiga palju

Rootslane valib 600 fondi vahel

06.03.03 Eesti Päevaleht

Rootsi pensionisüsteem sarnaneb Eesti omaga, kuid fonde võib pidevalt vahetada. Valida saab ligi 600 fondi vahel.

  • Rootsi pensionimakse on 18,5%, millest II sambasse läheb 2,5%
  • Fonde saab pidevalt vahetada

“Rootsis on riiklik pension, II ja III sammas. Riigipensioni maksmise põhimõtted on siiski erinevad,” ütles Lauri Leppik, kes oli üks Eesti pensionireformi ettevalmistajaid.

Rootsis on pensionimakse 18,5 protsenti, millest 16 protsenti läheb riigipensioni I sambasse ja 2,5 protsenti kogumispensioni II sambasse. Vabatahtlikku III sambasse teeb makseid kas inimene ise või tema tööandja.

“Rootsis on paar aastat kehtinud uus pensionisüsteem, mis on üks igavene keeruline värk. Vanasti arvestati pensioni nende 15 aasta pealt, mis on olnud suurima sissetulekuga. Nüüd lähevad kõik aastad arvesse,” ütles 11 aastat tagasi Rootsi elama läinud Pille Luur.

“Rootsis on II sambasse makstava summa protsent palgast väiksem kui meil. Neil on süsteem omapärane ka selle poolest, et Rootsis ei ole olemas spetsiaalseid pensionifonde ega sihtotstarbelist tagatisfondi skeemi. Iga isik võib valida endale kuni viis fondi, kuhu temalt laekunud raha suunatakse,” ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali.

Rootslane võib Tali sõnul fonde, erinevalt eestlasest, pidevalt vahetada. Pensionifondid on puhtakujulised nn Euroopa “passiga” investeerimisfondid, mis peavad olema registreeritud pensioniagentuuris.

“Pensionile jäädes korraldab agentuur ka kõik väljamaksed, tegutsedes seejuures nagu kindlustusandja. Kui isik sureb enne pensionile jäämist, siis ei ole osakud päritavad, vaid need jaotatakse erireeglite alusel teiste skeemi liikmete vahel ära,” lisas Tali.

Rootsi riigipensioni suuruse määrab inimese töötasult töötamise ajal makstud 16-protsendiste pensionimaksete kogusumma. Andmed registreeritakse infokontol ning pensionile siirdumisel jagatakse elu jooksul makstud maksete summa järelejäänud oodatava elueaga pensioni ajal. Nii tasutud makseid kui ka saadavat pensioni indekseeritakse igal aastal.

Sellised riigipensioni reeglid on Rootsis küllalt uued, kehtides 2001. aastast. Varem koosnes riiklik pension Rootsis kahest osast – kõigile võrdsest baaspensionist ning pensionipunktide kaudu varasemast töötasust sõltuvast pensionist – meenutades seega Eesti praegust riikliku pensioni arvutamist.

Pensioni II sammas toimib Rootsis üsna sarnaselt Eesti süsteemiga. Inimene maksab raha enda valitud fondi(desse), fondid investeerivad selle ja teenivad intressi. Pensioni suurus sõltub sellest, palju on sisse makstud ja palju see kasvanud on. Fondide valik on Rootsis märksa suurem.

Ka II sammas on Rootsis läbi teinud reformi. Vanas süsteemis oli II sammas riiklik, nüüd toimetavad inimeste pensionirahaga eraõiguslikud fondid.

Anti Ronk