Uudised

Pensioniks tuleks koguda 65–70 protsenti keskmisest palgast
Keskmine palk tõusis Rootsis 33 aastaga ligi üheksa korda

Rootsi pensionär on 33 aastaga pensionisüsteemi nn II sambaga kogunud rahasumma, mis kindlustab talle keskmisest palgast ligi 24-protsendise sissetuleku.

“Uus Rootsi pensionisüsteem toimib paljuski sarnaselt tavalise säästmisega pangakontol ja on võrreldav meie 2+4 pensioniskeemiga II sambas,” ütles Ühispanga Varahalduse AS-i juhatuse liige Märt Meerits.

Pensionieraldisi makstakse Rootsis Meeritsa sõnul igal aastal nii pensionikogujate endi kui ka tööandjate ning mõningatel juhtudel ka keskvalitsuse poolt.

Pensioniks säästetud raha arvutamisel lähtume rootslasest, kes säästis pensioniks viimase 33 aasta jooksul Rootsi keskmisest palgast. Kuna palgastatistika on toodud aastapalkades, siis lähtumegi nendest.

Rootslase keskmine aastapalk oli kogumist alustades 1970. aastal 27 500 Rootsi krooni, mis nüüdseks on tõusnud 247 200 Rootsi kroonile. Palk on praeguseks tõusnud ligi üheksa korda.

Rootslane, kes teenis keskmist palka ja kogus pensioniraha perioodil 1970–2002, on kogunud pensionile minnes 1 177 541 Rootsi krooni. Võttes eelduseks, et pensioniiga kestab 20 aastat, oleks tal keskmine pensioniks kulutatav summa aastas 58 877 Rootsi krooni, mis moodustab keskmiselt 24 protsenti viimasest aastasissetulekust.

Selline summa kindlustab värskele pensionärile elatustaseme, mis oli tal 1978. aastal keskmist palka teenides. Arvutuste tegemisel on peetud silmas vaid II sammast. Tegelik pension on natuke suurem.

“Rusikareegli kohaselt tagab mõnusa pensionipõlve sissetulek, mis on 65-70 protsenti tulevase pensioniaja keskmisest palgast,” lisas Meerits. Ühispanga II sambaga liitunu, kes on sündinud 1965. aastal ja kelle brutopalk täna on 10 000 krooni, suudab tagada endale koos riikliku pensioniga hinnanguliselt 30 protsenti oma viimasest pensionieelsest sissetulekust.

Sellest rusikareeglist lähtudes peaks rootslase aastapension olema täna 160 680 – 173 040 Rootsi krooni, Ühispanga pensionikalkulaator oleks talle ennustanud II sambast umbes 74 000 Rootsi krooni suurust aastasissetulekut.

Analüüsides perioodi tootlust, on säästmine ennast rootslasele igal juhul ära tasunud. 33 aastaga oli fondide keskmine tootlus 9,88 protsenti, samal ajal oli keskmine inflatsioon 6,36 protsenti. Perioodi algul püsis fondide tootlus 6-7 protsendi piires, ületades 10 protsendi piiri alles 1983. aastal. Järsk hüpe saabus 1989. aastal, kui tootlus tõusis 24,4 protsendile. Sellele järgnes kiire langus 10 ja siis 5,7 protsendile. Viimasel, 2002. aastal oli see vaid kaks protsenti.

Euroopa pensioni- ja investeerimisuudiseid vahendavas ajakirjas European Pensions & Investment News kirjutas rahvusvahelise pensioniuuringute võrgu esimees akadeemik Mike Orszag, et üldiselt ei tea pensionileminejad kuigi täpselt, kui suureks osutub nende riiklik pension ning kui suured on kogutud pensionisammastest sooritatavad maksed. Seetõttu ei säästa inimesed reeglina piisavalt selleks, et säilitada võrreldav ostujõud ka pärast pensionile jäämist.

Selgitus Rootsi sammaste ja pensionituru kohta

I sammas – riiklik. Eraisik võib III samba raames ilma maksusoodustusteta rakendada PPM (Private Pension Management) plaani, mida ta finantseerib madalamast tulumaksukoormusest. Selle võrra väheneb riikliku pensioni osa.

II sammas – kollektiivne. Ettevõtte poolt pakutav pensioniskeem (meie mõistes brutopalga osa, mida ettevõte saab maksusoodustustega jaotada töötajate pensioniskeemidesse).

III sammas – lisapension maksusoodustustega, tavaliselt kindlustusplaanid.

Anti Ronk