Eesti
Filtreeri
Juurdepääs Pensioniregistrisse on ajutiselt suletud 12. juunil kell 20:00-24:00
Info kogumispensioni II sambaga liitunud inimestele
Enda ja lähedaste tulevikule rõhuvad meeldetuletused suurendavad sissemakseid pensionisambasse
Veebikonverents „Pensionipäev“ 12. märtsil
Niigi madal pensioni asendusmäär võib Eestis aastatega veelgi langeda
OECD: Eesti töötajaid ootab üks madalamaid pensioni asendusmäärasid EL-is
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur

Rõivas: fondidele tuleks kehtestada karmimad reeglid

05.10.09 Äripäev

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas leiab Swedbanki juhtumi valguses, kus pank hindas eelmisel nädalal tugevasti alla võlakirjafondi, kuhu on raha paigutanud ka Swedbanki konservatiivne pensionifond, et pensionifondidele tuleks kehtestada karmimad reeglid.

Möödunudreedeses Äripäevas kirjutas finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein, et kogu pensionisüsteemi lahendamise võti on seadusandja käes. Kunagise kogumispensionisüsteemi üks väljatöötajaid ja riigikogu opositsiooni liige Eiki Nestor leiab, et seadust võib alati muuta, kui selleks vajadus on, aga keegi ei suuda ära hoida pensionifondide valesid rahapaigutusi.

“Mina ei ole kunagi arvanud, et kui mingi seadus vastu võetakse, peab see jääma igavesest ajast igavesti kehtima,” vastas Nestor küsimusele, kas praegu peaks kogumispensioni seaduses midagi muutma.

Fondi vahetamine ei pruugi tähendada rahalist võitu

Fondi sagedasema vahetuse kohta kui kord aastas ütles Nestor, et ta ei ole kindel, kas see tähendaks rahalist võitu.

Samas arvas Nestor, et kui finantsinspektsiooni ettepanekud oleks ellu viidud juba varem, ei oleks jäänud Swedbanki võlakirjafond alla hindamata.

Fondihaldurite liidu juhatuse liige Ege Metsandi ütles, et kogumispensionisüsteemi reformimiseks on vaja esmalt teha põhjalik analüüs. “Eesti Fondihaldurite Liidu liikmetel oma nägemus, kuidas kogumispensionide süsteemi saaks paremaks muuta,” ütles Metsandi. “Sellest lähtuvalt on meil plaanis koostada ka omapoolsed ettepanekud rahandusministeeriumile ja finantsinspektsioonile,” lisas ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas kinnitas, et võimalikud muudatused kogumispensioni seaduses, nagu fondide sagedasem vahetus, konservatiivsete fondide regulatsiooni muutus, jõuavad veel aasta lõpuks riigikogu ette.

Üks oluline teemade ring, mis on võimaliku seadusemuudatuse juures aruteluks on olnud, on Rõivase sõnul konservatiivsetele fondidele veelgi karmimate reeglite kehtestamine, kuni selleni välja, et fondihaldur peab kas või nulltootlusega fondi varade säilimise tagama. “Et nende jaoks, kes oma loomult on konservatiivsed ja soovivad ainult seda, et nende raha säiliks, oleks selgus olemas,” toonitas ta.

Rõivas: muudatusi ei saa teha paari näite varal

Teine teemade ring puudutab Rõivase sõnul seda, kui tihti on võimalik fonde vahetada. “See ei ole ka nii lihtne, sest ega pensionifond ei ole pesupulber, mida võib iga nädal vahetada,” lausus poliitik. “Fondist väljumine ja sinna sisenemine ei saa puht loogiliselt nii lihtsalt käia,” arvas ta.

“Kevadest saadik on rahandusministeerium oma reegleid analüüsinud. Muudatusi ei saa ainult paari näite varal teha,” toonitas Rõivas, viidates Swedbanki võlakirjafondi allahindlusele.

“Ma usun, et hiljemalt järgmisel kevadel on meil väga tõsiselt plaanis juba seadusemuudatuse tasandil nende küsimustega tegeleda,” märkis Rõivas.

Kommentaar

Jelena Fedotova
Swedbank Investeerimisfondide ASi juhatuse esimehe kt

Fondi osakute puhasväärtuse muutuse näol ei ole tegemist Swedbanki “eileõhtuse otsusega”. Osakute puhasväärtust arvutatakse lähtuvalt fondivalitseja sisemistest reeglitest, mis põhinevad rahandusministri määrusel.

Majanduse tsüklilisuse tõttu on fondiosakute hinna muutus paraku osa investeerimisriskidest, mis käivad kaasas sellist tüüpi investeeringu tegemisega. Private Debt Fondi ei ole õige ega võimalik võrrelda Likviidsusfondi sarnase tootega, mis peaks oma profiili järgi paigutama raha deposiitidesse ja rahaturuinstrumentidesse. Private Debt Fondi näol on tegemist fondiga, mille investeerimispoliitika näeb ette investeerimist kohalike ettevõtete võlakirjadesse. Ehk kui majanduses läheb halvasti, siis paratamatult halvendab see ka ettevõtete finantsseisu ning tekitab probleeme kiire majanduskasvu ajal võetud kohustuste täitmisega.

Virge Haavasalu