Uudised

Eesti Väärtpaberikeskuse andmete põhjal on kõrgeima keskmise palgaga teise samba pensionifondiga liitunud valinud investeerimispanga LHV fondid.

Eesti Väärtpaberikeskuse nõukogu esimees Jaanus Erlemann ütles esmaspäeval pressikonvrentsil, et kui kokku oli 1. juuniks pensionifondidega liitunute keskmine palk 8175 krooni kuus, siis LHV Aktsiapensionifondiga liitunute puhul ulatus see näitaja 14.331 kroonini.

Teisel kohal on keskmise sissetuleku poolest Sampo Pension 50-ga liitujad (11.608 krooni) ning kolmandal kohal LHV Intressipensionifondiga liitujad (10.879 krooni). Kõige väiksem keskmine palk (5845 krooni kuus) oli Ergo Rahuliku Pensionifondiga liitujatel.

1. juuniks liitus teise samba fondidega 37.055 isikut, neist üle poole eelistas Hansapanga kolme fondi. Igakuiste laekumiste järgi arvestades on Hansapanga fondide turuosa 52,7 protsenti.

Ühispanga kaks fondi hoiavad enda käes liitujate arvult 35,4 protsendi suurust turuosa, samas langeb nendele vaid 29,1 protsenti igakuistest laekumistest. Sealhulgas on Ühispanga progressiivse pensionifondi osakaal liitujate arvult suurim (29 protsenti), kuid tema osakaal igakuistest laekumistest on 23,4 protsenti.

Samas on Hansapanga agressiivse fondiga liitunud 27,8 protsenti kõigist liitujatest, kuid tema osakaal igakuiste laekumiste järgi on 31,9 protsenti.

Jaanus Erlemann märkis, et suurpankade fondid kogusid kõige rohkem liitjaid eelkõige tänu nende laiale jaotusvõrgule. “Praegu moodustavad suure osa liitunutest pärast 1983. aastat sündinud kohustuslikud liitujad, kelle palgatase on praegu veel madal, kuid kasvab tulevikus kindlasti,” ütles ta.

Tema sõnul on kohustulikest liitujatest jätnud pensionifondi valikuavalduse veel tegemata ligi 2700 isikut, kuid neil on see võimalus veel kuni 1. juulini. “Pärast 1. juulit hakkame nendele, kes valikuavaldust ei esitanud, fonde lihtvaliku korras välja loosima,” hoiatas Erlemann.

Praegust liitumise tempot arvestades võib kogumispensioni süsteemi mahuks aasta lõpuks prognoosida 110 miljonit krooni, millele lisanduvad veel fondivalitsejate endi poolt fondidesse sissemakstavad summad, kokku umbes 75 miljonit krooni.

Maakonniti oli liitujate protsent maksumaksjate arvust kõige kõrgem Hiiumaal (10,6 protsenti), kõige madalam aga Saaremaal (4,1 protsenti). Seda fenomeni võib Erlemanni sõnul ilmselt seletada maakonnalehtede poolt kujundatud erinevate hoiakutega. Keskmiselt on Eestis liitunud teise sambaga 6,5 protsenti maksumaksjatest.

Need kes soovisid teise samba pensiofondidega ühineda alates 1. juulist, said valikuavaldusi esitada mai lõpuni. Ülejäänud isikud võivad aga avaldusi jätkuvalt edasi esitada ning kuni 31. oktoobrini esitatud avalduste alusel hakatakse kogumispensioni makseid kinni pidama 1. jaanuarist 2003 a.