Riikide pensionite vahel tohutu erinevus
Arenenud riikides moodustab keskmise palgatöötaja pension 69% nende varasemast palgast, kusjuures Luksemburgis on see 102% ja eduka mainega Iirimaal 30 ning Eestis 29,5%.
“Tuleb välja, et maailma riikide maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemi suurima erinevusega koostisosa ongi pensionid,” ütles 30 arenenud riiki ühendava Maailma Majandus- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) esindaja Edward Whitehouse.
OECD-l valmis eelmisel nädalal esmakordne uuring, kus võrreldakse liikmesriikide inimeste pensione nende endise sissetulekuga ehk kui palju nende elujärg vanas eas halveneb. Uuringu tulemusi nimetati tõeliselt üllatuslikuks, sest erinevusi oli tunduvalt rohkem kui sarnasusi.
“Paljudes riikides on pensionäride olukord palju halvem, kui me oskasime arvata,” ütles OECD sotsiaalosakonna esindaja Monika Queisser. “Ja eriti just madalapalgaliste töötajate pension.”
Uuringust ilmneb, et kõige luksuslikum on Euroopas pensionäri elu Luksemburgis, kus 65aastaselt pensionile jääva inimese sissetulek on koguni suurem kui tööeas. Kui arvestada, et Luksemburgis on ka Euroopa ühed kõrgeimad palgad, näiteks Saksa GfK värske analüüsi kohaselt on luksemburglase keskmine aastane sissetulek ostujõupariteedi alusel 349 480 krooni, siis võib arvata, et sealsed eakad saavad tõeliselt luksuslikku vanaduspõlve nautida.
Väga head pensioni maksavad oma kodanikele ka kõik Vahemere riigid: Türgi, Kreeka, Itaalia, Hispaania ja Portugal, kus see ületab OECD keskmist ja jääb moodustab 80–100% endisest palgast. Haruldasel kombel mahub nende vahele ka üks endine idabloki riik Ungari, kus vanaduspuhkusele minejad võivad arvestada umbes 85% oma endisest sissetulekust.
Heaoluriigid Põhjamaad tagavad oma eakamatele samuti korraliku sissetuleku. Keskmist palka teeninud Soome pensionär võib arvestada 79% endise sissetulekuga, rootslane 69 protsendiga. Kõige tagasihoidlikum on taanlaste pension, mis moodustas veidi üle poole nende varasemast sissetulekust. Et nendes riikides on inimese oodatav eluiga suhteliselt kõrge, siis on seal pensionikulud suhteliselt suured. OECD andmeil võrdub näiteks Soome mehe pension 11 aasta ja naise pension 13 aasta palgaga. Jällegi mõnevõrra üllatusena pakub oma eakatele korraliku vanaduskindlustuse teine endine idabloki riik Poola, kus see on täpselt OECD keskmisel tasemel.
Üsna väike on pension nendes riikides, kus see ei ole seotud endise sissetulekuga, vaid kus makstakse põhipensioni. Tüüpilised niisugused riigid on Iirimaa ja Uus-Meremaa, kus pension moodustab ainult umbes 30% endisest sissetulekust. Erinevus on ainult selles, et kui madala sissetulekuga iirlase pension moodustab 60% tema endisest palgast, siis keskmise ja suure sissetulekuga iirlasel ainult vastavalt 30 ja 22%.
Suhteliselt kehvade pensionimaksjate hulka kuuluvad ka Suurbritannia ja USA, kus pension moodustab alla poole endisest palgast ja kus paljudel inimestel ei ole üldse pensionikindlustust.
Eesti teatavasti OECDsse ei kuulu, samuti ei ole Eesti statistikaametil veel 2004. aasta lõplikke palga- ja pensioniandmeid. Sotsiaalkindlustusameti 2003. aasta andmeil oli Eesti keskmine brutopalk 6723 krooni ja keskmine vanaduspension 1984,6 krooni. Seega moodustas Eestis pension 29,5% keskmisest palgast. Rahvapension ehk miinimumpension, mis on 1056 krooni, aga ainult 15,7%.
Samas esitas Keskerakonna fraktsioon koalitsiooni esindajana eile Riigikogu menetlusse pensionide tõstmise seaduse eelnõu, mille jõustumisel tõuseb keskmine vanaduspension tuleva aasta 1. aprilliks üle 3000 krooni.
Tõnis Arnover
