Eesti
Filtreeri
Kristina Traks: lastele rahakogumine – kuidas ja milleks?
Nordea võttis üle ERGO pensionifondide valitsemise
Investeerimine fondide kaudu muutub paindlikumaks
Teade: 1. septembril 2014 muutuvad ERGO pensionifondide tingimused
Nordea võtab üle Ergo Eesti pensionifondide valitsemise
Ergo soovib pensionifondide ärist loobuda
Vabatahtlike pensionifondide sissemaksete muudatused alates 1. veebruarist 2014. a

Riik paneb pensioni- ja investeerimisfondide reklaamidele päitsed pähe

29.11.06 EPL Online

Rahandusministeerium tahab kehtestada reeglid reklaamis esitatavale teabele pensioni- ja investeerimisfondide kohta.

Et investeerimisfondide maht on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ja ulatus suve keskpaigaks juba üle 21 miljardi krooni, tuleb riigil üha enam mõelda potentsiaalsete investorite ja fondide osakuomanike kaitse peale.

Rahandusministeeriumi uue määruse kohaselt kohaselt ei lubata kohustuslike pensionifondidega liitujatele enam kingitusi teha või mistahes muid peibutisi reklaamida. Näiteks on edaspidi lubamatud reklaamid, kus pensionifondiga liitujatele kingitakse meepurke, tekke, patju, DVD-mängijaid, reise jms. Kuna kohustusliku pensionifondi näol on tegemist väga pikaajalise investeeringuga, ei tohiks inimese otsus põhineda ühekordsetel peibutistel.

Piirangu eesmärgiks on anda teise sambaga liitujatele kui pikaajalistele investoritele võimalus lähtuda kohustusliku pensionifondi valikul ratsionaalsetest, mitte emotsionaalsetest argumentidest. Inimestel tuleks kohustusliku pensionifondi valimisel kindlasti uurida fondide tasusid ning ka nende pikemaajalist ajaloolist tootlust, mitte otsustada hetkeemotsioonide ajel.

Sel aastal on fondivalitsejad mitmel korral avaldanud eksitavat teavet – ennustanud investeerimisfondide tootlust ja fondi tulemusi. Tootluse ennustamine on aga seaduse kohaselt lubatud üksnes nende fondide puhul, kus see on fondi tingimustega garanteeritud.

Samuti keelatakse eelnõuga otsesõnu eksitava ja puuduliku reklaami ja teabe avalikustamine ning täpsustatakse nende mõistete sisu. Reklaam peab sisaldama kogu selle täielikuks mõistmiseks vajalikku infot, esitatud teave peab olema tasakaalustatud ega tohi olla ühekülgne. Täpsustatakse ka seda, millistel tingimustel võib investeerimisfondi kohta esitatavat teavet võrrelda teiste investeerimisfondide või teatud võrdlusindeksiga. Näiteks ei tohi reklaamis võrrelda fonde, mille investeerimiseesmärgid, -poliitika või riskitase on sootuks erinevad.

Veel ühe olulise uuendusena toob määrus selgust ka investeerimisfondide tootluse kajastamise osas. Tootlus väljendab seda, kui palju on fond suutnud inimeste rahalisi sissemakseid mingil perioodil oma investeerimisega kasvatada ehk teisisõnu perioodi kasumit. Luuakse reeglid, mille kohaselt ei saa fondivalitseja tootluse reklaamimisel enam aluseks võtta meelevaldselt valitud lühikest perioodi, mis on olnud fondi tootluse osas tulemuslikum võrreldes pikema ajavahemikuga, kus tulemus oleks võib-olla hoopis teistsugune. Nagu väärtpaberiturud, kulgevad ka investeerimisfondid ajas tõusude ja mõõnadega. Seega ei saa investeerimisotsus põhineda isikule ette kuvatud suvalisel ja lühikesel tootluse perioodil ning määruse eesmärk ongi seda aspekti täpsustada.

Rahandusministeerium jätkab koostöös finantsinspektsiooniga ka kohustuslike pensionifondide tasude analüüsimist. Analüüsitakse nii tasude tänase taseme põhjendatust kui seda, kas riik peaks astuma täiendavaid samme vastavate tasude reguleerimiseks tulevikus. Teravdatud tähelepanu all on ka teiste finantsteenuste, näiteks erinevate panga- ja kindlustustoodete reklaam.

Rahandusministeeriumi määruse eelnõu jõustub tõenäoliselt järgmise aasta 1. veebruaril. Määruse eelnõu ja selle seletuskiri on kättesaadavad e-Õiguse infosüsteemis.