Uudised

KOKKUVÕTE

• Pensioniea tõus tahetakse siduda oodatava elueaga.
• Võimaldatakse minna ka osalisele pensionile ja vajaduse korral maksed peatada.
• Seada eesmärgiks miinimumpension, mis on võrdne elatusmiinimumiga.

Iga viie aasta tagant analüüsib riik, kas meie pensionisüsteem on rahanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlik, ning nüüd on selle kohta taas valmimas värske raport. Lisaks lubas valitsus oma tegevusprogrammis kaaluda paindliku pensioniea juurutamist ning pensioni baasosa kiiremat tõstmist – seda ülesannet on ministeeriumid viimasel aastal nii huvirühmadega kohtudes kui ka Exceli tabeleid analüüsides täitnud.

Märtsis annab sotsiaalministeerium valitsusele raporti üle ja kui riigijuhtidelt saadakse käsk konkreetsed muudatusettepanekud teha, siis hakatakse juba seaduseelnõu välja töötama.

Kuigi sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi koostöös valminud raporti järgi ei juhtuks meie pensionisüsteemi muutmata 50 aasta pärast midagi hullu, oleks põhiline probleem pensioni suurus.

«Väga paljud inimesed hakkavad saama liiga madalat pensioni, kui me midagi ei tee,» lausus sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna pensionipoliitika juht Kristiina Selgis.

Finantsiliselt päästab pensionikassa suuremast pitsitusest töövõimereform, mis tähendab, et töövõimetuspensionärid tõstetakse pensionisüsteemist välja töötukassa eelarve alla.

«Paberi peal on see jätkusuutlik. Kui me vaatame ainult sotsiaalmaksu osa ja pensionäride arvu, siis tuleme välja, kui me ei taha pensione oluliselt tõsta,» sõnas Selgis. «Aga ega see, et töövõimetuspensionärid hakkavad varsti olema töövõimetoetuse saajad, kokkuvõttes riigieelarve olukorda muuda, toetust peab neile ikka maksma. Samuti suurenevad rahvastiku vananemise tõttu kulud tervishoiule ja näiteks eakate hooldusele. Ehk kokkuvõttes ei ole süsteem jätkusuutlik, kui meil ei tule kuskilt juurde tööjõudu või ei hakka määratult rohkem lapsi sündima.»

Paindlik pensioniiga

Kuigi konkreetsete muudatusettepanekuteni jõutakse alles pärast valitsuse vastavat otsust, on suund võetud paindlikkusele. Selleks et hoida pensione ametnike keeles «adekvaatsena», tuleb Selgise sõnul näiteks tõenäoliselt tõsta pensioniiga.

«Vanus, millal pensionile minnakse, on alates 1970. aastatest maailmas järjest langenud. 2000. aastate alguses jäi see püsima, sest kõik riigid on hakanud aru saama, et see lihtsalt ei ole enam finantsiliselt jätkusuutlik,» selgitas ta.

«Ka tööjõudu jääb järjest vähemaks – iga inimene on tööjõuturule oluline. Seetõttu on pensioniiga järjest seotud oodatava elueaga ja see on ka üks variant, mida teha Eestis.»

Eestis jõudis tänavu nii naiste kui ka meeste pensioniiga võrdsele tasemele ehk 63 eluaastale. 2010. aastal tehtud poliitilise otsuse järgi tõuseb see aastaks 2026 aga 65 eluaastale. Seda Selgise sõnul enam muutma ei peaks. Küll aga võiks pärast seda ehk alates 2027. aastast kaaluda pensioniea sidumist oodatava elueaga, mis on üsna levinud ka teistes riikides (nt Taanis, Hollandis, Soomes, Itaalias).

Paindlik pensioniiga tähendab seda, et on seatud standardne pensioniiga, kuid inimene võib ka näiteks viis aastat varem (aga ka hiljem) pensionile minna, kaotades seeläbi igakuise makse osas rahaliselt, kuna kogunenud on vähem raha, mida tuleb välja maksta rohkemate aastate jooksul. Küll aga on kaalumisel, et varasema pensionile mineku puhul oleks minimaalne staažinõue suurem kui 15 aastat.

Paindlik pension laiemalt võiks aga Selgise kirjeldusel tähendada näiteks seda, et inimene saaks minna ka osalisele pensionile. «Praegu on nii, et kas kõik või mitte midagi. Võiks pakkuda inimesele võimaluse, et kui teatud vanuses enam ei jaksa täiskoormusega tööd teha, siis saaks vähenenud palgale võtta kõrvale ka näiteks veerand pensioni. Kusjuures pensionivähendus mõjuks ainult sellele veerandile,» rääkis ta.

Lisaks on tehtud ettepanek võimaldada pensioni maksmist peatada. «Kui praegu määratakse pension eluaeg ehk sa ei saa ühel hetkel öelda, et jätame nüüd pooleli, siis nüüd oleme planeerinud, et inimene saab ühe variandina ka pensioni katkestada,» ütles Selgis.

See tähendaks, et kui näiteks inimene jääb töötuks ja otsustab pensionile jääda, kuid poole aasta pärast leiab uue tasuva töö, siis ta saaks pensioni maksmise peatada ning kunagi uuesti pensionile minnes ta selle suuruses ei kaotaks.

Vahekord jääb endiseks

Praegu enneaegu pensionile läinu pensioni vähendatakse ja see on püsiv. Ehk kui inimene ükskord juba pensionile läheb, siis pole tal motivatsiooni hiljem tööturule naasta, sest ennetähtaegse pensioni puhul ei tohi samal ajal saada pensioni ja töötasu – kui tööle naased, siis pensioni maksmine peatub, aga jätkub hiljem taas vähendatud määras.

Kaalutakse ka miinimumpensioni eesmärgi seadmist. Seda ei kirjutataks seadusesse nagu miinimumpalka, kuid Selgise sõnul võiks võtta eesmärgiks, et 15 aastat miinimumpalga pealt pensionisüsteemi panustanud inimene saaks pensioni vähemalt võrdselt elatusmiinimumiga, mis praegu on 201,40 eurot. See tähendaks, et minimaalselt pensionisüsteemi panustanud inimene ei peaks vähemalt riigilt sotsiaalabi küsima minema, vaid peaks pensionist arvutuste järgi eluaseme- ja toidukulud kaetud saama.

Praegu on riigi eesmärk hoida keskmist pensioni 40 protsendi juures keskmisest töötasust ehk tegemist on aritmeetilise keskmisega. Leiti, et aritmeetilise keskmise pensioni asemel võiks vaadata mediaani, mis tähendab, et pooled pensionid on väiksemad ja pooled suuremad. Praegu on keskmine ja mediaanpension samal tasemel (395 euro kandis), kuid tulevikus hakkab mediaanpension Selgise hinnangul olema väiksem, kuna on palju inimesi, kelle eest ei maksta vähemalt miinimumpalga jagu sotsiaalmaksu.

«Selleks et saada ühte aastat tööstaaži, pead terve aasta vähemalt miinimumpalgaga tööd tegema, aga paljud ei ole seda teinud. Näiteks vaatasime aastatel 2000–2014 Eesti tööealist elanikkonda ja nende kindlustusosakuid ehk kui palju on sotsiaalmaksu makstud – ainult ühel kolmandikul neist oli selle perioodi jooksul ette näidata see 15 aastat töötamist miinimumpalgaga,» rääkis ta.

Kaks kolmandikku on olnud eemal kas töötuse tõttu või töötavad välismaal, kuid välismaal tasutud sotsiaalmaksu kohta Eestisse andmed ei jõua.

«Kui nad on maksnud, siis nendega muidugi muret ei ole, nad saavad oma pensioni osa Soomest või Norrast. Aga mure on nendega, kes on olnud pikalt töötud või kes on varimajanduses ja saavad ümbrikupalka,» ütles Selgis.

Töötajate register on aidanud tema sõnul sotsiaalmaksu laekumist parandada, aga see ei aita inimesi, kes näiteks viimased 15 aastat sissemakseid teinud ei ole.

Valitsuse programm näeb ette, et kaaluma peaks ka pensioni baasosa kiiremat suurendamist, kuna praegu sõltub pensioni suurus järjest enam makstud maksust, kuid palgad on väga erinevad. Seega peaks ühe hinnangu järgi suurendama pensioni võrdset osa kiiremini, kuna praegu on pensionid suhteliselt võrdsed, aga tulevikus need seda enam pole.

Samas rõhutas Selgis, et muudatuste puhul on eesmärk, et kümne aasta pärast pensionile minevad inimesed teaksid kindlalt, mis neid ees ootab. See tähendab, olulisi muudatusi ei tehta äkitselt.

Reformikomisjon arutab

Valitsuses on moodustatud teemaga tegelemiseks komisjon, mida juhib sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) ning kuhu kuuluvad ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE), rahandusminister Sven Sester (IRL) ning mitu ministeeriumide esindajat. Nii Tsahkna kui ka Ossinovski kinnitasid, et vajadus pikemas perspektiivis pensionisüsteemi muuta on olemas ja poliitiline tahe seda teha samuti.

«Tahe järgida põhimõtet, et süsteemi tuleb hoida jätkusuutliku, adekvaatse ja sotsiaalselt kõigile aktsepteeritavana ka pikemas plaanis, on kindlasti olemas. Aga kui palju on seda julgust, et teha pensionisüsteemis muudatusi, seda saab näha siis, kui see reformikomisjon teeb valitsusele vastavad ettepanekud ja need jõuavad riigikogu menetlusse,» rääkis Ossinovski.

Küll aga on küsimus, millal selleni täpselt jõutakse. «See on põhimõtteliselt kokku lepitud, et reformikomisjon valitsusele ettepanekud teeb, aga millises tempos suudame sealt edasi liikuda, eks seda näitab aeg. Õnneks meil hädakiiret ei ole, sest aastani 2026 on pensioniea tõus kokku lepitud. Nii et me ei pea sel aastal neid otsuseid langetama, aga kindlasti venitamiseks ka aega pole,» lisas ta.

Tsahkna rõhutas, et tegemist ei ole päevapoliitilise küsimusega – elanikkonna vananemise tõttu tuleb teemaga tegelda. «Paratamatult peame midagi tegema, aga need ei saa olla kiired ja läbimõtlemata otsused. Tegu ei ole kriisiga, aga küsimus on, kas saame pika aja peale ette seda süsteemi timmida,» märkis ta.

Peamised muudatusettepanekud

• Siduda pensioniea tõus oodatava elueaga.
• Muuta pensioniiga paindlikuks – saab minna pensionile ka varem või hiljem standardsest pensionieast.
• Muuta pension paindlikuks – saab minna ka osalisele pensionile ja pensionimakseid peatada.
• Seada eesmärgiks miinimumpension, mis on võrdne elatusmiinimumiga.
  Allikas: sotsiaalministeerium

Kommentaar

Andres Ergma
Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juht

Jõutud on arvamusele, et pärast pensionile minekut võiks keskmine eluiga olla umbes 15 aastat. Et aastal 2040 võiks olla pensioniiga juba 70. Inimesed elavad ju praegu kauem küll, aga küsimus on, kui palju on tervena elatud aastaid.

Pensioniea tõstmine peab olema selline, mis arvestaks olemasoleva elanikkonna ressurssi ehk elamis- ja terviseressurssi. Ma muidugi ei tea, milline on elu 2040. aastal. Üldse on väga raske nii pika perspektiiviga midagi arvata. Aga kui on küsimus, kas tõsta seda iga järsku või sujuvalt, siis pigem ikka sujuvalt.

Miinimumpensioni seadmine elatusmiinimumiga samale tasemele ei ole piisav. Sellega ei ole võimalik mingit jätkusuutlikku elamist korraldada. Toit, eluase ja rohud – ning siis peaks inimene kogu aeg kodus olema, sest millelegi muule ta ei saaks kulutada. Kui elada linna ääres ja oleks vaja poodi sõita, siis ei oleks see juba võimalik. On küll rida lisatoetusi, nagu toimetulekutoetus, plaanis on aastast 2017 kehtestada üksi elava pensionäri toetus (115 eurot aastas – toim), aga igal juhul on seda vähe.

Pensioni asendusmäär on Lääne-Euroopas 60 protsenti netopalgast, mis tal on sellel hetkel, mil ta pensionile jääb. Isegi uue pensionireformiga jääb see meil ikkagi kuhugi 35–40 protsendi juurde. Nii et midagi kardinaalselt siin ei muutu.

Tekib ka küsimus, mis see teine pensionisammas meile õieti annab. Kas sinna pandud vahendid on hästi investeeritud, kas sellel on oluline mõte 40 aasta pärast? See reform ei käsitle teist sammast, aga minu arvates peaks neid asju vaatama kompleksselt. Siis oleks sellel tegevusel parem tulemus.

Paindliku pensioni süsteem ehk võimalus minna pensionile, see katkestada ja tööle tagasi minna tuletab meelde nõukogudeaegset juttu, et kõigepealt tahaks pensionile minna ja siis alles pärast seda tööle. See tundub rohkem anekdoodina.

Kadri Hansalu,
majandustoimetuse juhataja