Eesti
Filtreeri
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023
Alates 01.01.2023 saab arestida 2. sambast tehtavaid väljamakseid
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022
Teise samba peatatud maksed kompenseeritakse 2023. aastal

Riik kavandab samme pensionifondide taltsutamiseks

05.10.09 E24

Pensionifondide riskide võtmist ei kontrolli keegi, fondijuhtide tasud soosivad lühiajalist tulu ja tulevased pensionärid on infosulus – riik lubab kõiki neid probleeme lahendama hakata.

Rahandusministeeriumi peaspetsialist Kertu Fedotov lubas, et selle aasta lõpuks valmib analüüs, mis käsitleb kõiki pensionisüsteemi teise samba probleeme. See on tähelepanuväärne kiirus, kui arvestada, et 2006. aastal tehtud finantsinspektsiooni pensionisüsteemi parandusettepanekute osaliseks jõustumiseks kulus üle kahe aasta.

Fedotov möönis, et pankade surve on tugev. Viimaste meelest pole aga pensionisüsteemil häda midagi, sest kõike reguleerivat pankadevaheline konkurents. Samas tasub märkida, et lõviosa pensionirahast on koondunud kahe panga kätte.

Fedotov märkis, et konservatiivsete teise samba pensionifondide investeeringute kvaliteet vajab kontrolli. Praegu on see vaid pensionifondi otsustada. Selle tõdemuseni jõudis rahandusministeerium muu hulgas hiljutise Swedbanki fondi allahindluse skandaali mõjul.

«Praegu on võlakirja investeeringud toonud omanikele suurt kahju, mis konservatiivsete fondide puhul peaks olema välistatud,» lausus Fedotov.

Fedotov ütles, et osakuomanikud vajavad rohkem infot. Praegu teavad inimesed, kui palju neil sambas raha alles on, aga vaja oleks teada ka, kui palju nad sinna maksnud on, kui suured on teenustasude kulud ja kuidas raha on fondis liikunud.

Lisaks tahab ministeerium kontrollida huvide konflikte fondide juhtimisel.

«Me ei pea pensionifondide juhtide tasustamisel heaks kiitma skeeme, kus fondijuht saab ühe või kolme kuu tootluse pealt paremat preemiat,» lausus Fedotov. «Pensionifondide investeeringud on tehtud pikaks ajaks, mitte mõneks kuuks.»

Ka on taas päevakorral juba 2006. aastal finantsinspektsiooni soovitatud võimalus tihedamalt fonde vahetada. Toona see toetust ei leidnud ja praegu saab fondi vahetada kord aastas, avaldusi selleks saab esitada 31. oktoobrini.

«Kohustuslike pensionifondide riskisust praegu ei reguleerita,» ütles finantsinspektsiooni järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm. «Regulatsiooni puudumise tõttu kannatavad inimesed, kelle puhul ei saagi eeldada, et nad investeerimisest liiga palju teada võiksid või teadma peaksid.»

Pensioni teine sammas

  • 2002. aastal alustatud kohustusliku kogumispensioni süsteemiga on liitunud 586 000 inimest.
  • Teise samba fondide maht on kasvanud 14,3 miljardi kroonini.
  • Teise samba fondide turuvalitseja on Swedbank, kelle fondide käes on umbes pool turust.
  • Praegu on teise samba maksed majanduskriisi pärast külmutatud, vabatahtlikud võivad neid jätkata tuleva aasta algusest.

Allikas: rahandusministeerium