Riik hoidis pensionide kojukande lõpetamisega kokku 26 miljonit
2009. aasta veebruarist lõppenud pensionide tasuta kojukanne puudutas ligi 100 000 pensionäri, riik hoidis sellega kokku üle 26 miljoni krooni.
Detsembris sai riigi kulul oma pensionid ja toetused kätte 14 215 inimest. Tasuta toodi raha koju näiteks sügava puudega töövõimetuspensionäridele.
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juhi Elve Tontsi sõnul kulus üheteistkümne kuuga pensionide kojukandele 9 762 190 krooni, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga 26 210 466 krooni vähem.
Kui 2009. aasta jaanuaris toimetati pensionid-toetused Eesti Posti kaudu kojukande ja sideasutuse kassast väljamaksu korras kätte 111 335 inimesele, siis detsembrikuus oli väljamaks Eesti Posti kaudu riigi kulul 14 215 inimesele ning saaja enda kulul 16 278 inimesele
Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja sõnul on muudatused ennast õigustanud.
«Inimesed saavad pensionid kätte ja on uue korraga harjunud. Suuremaid probleeme aasta jooksul pole olnud, üksikud probleemid oleme juhtumite kaupa lahendanud. 2010. aastal on kavas läbi viia uue süsteemi põhjalikum analüüs,» lubas Rahuoja.
Raha koju 58 krooni eest
Riiklike pensionide kojukanne maksab 58 krooni väljamakse kohta, olenemata sellest, kas teenuse eest maksab pensionär ise või sotsiaalkindlustusamet.
ASi Eesti Post kommunikatsiooni- ja turundusosakonna juht Inge Suder möönis, et uue pensionide kojukande süsteemiga on postifirma rahaliselt pigem kaotanud, kuna teenuse mahud on mõnevõrra langenud.
Töökorraldusliku poole pealt tuli aga postkontorites üle vaadata sularaha tellimise protseduur. «Kui varasemalt teadsime päevade lõikes, kui suurte summade ulatuses sooritame pensionide väljamakseid postkontorites, siis uue süsteemi järgi võivad pensionärid neile sobivatel kuupäevadel võtta Postipanga vahendusel pensionit oma arvelduskontodelt välja,» ütles Suder.
Pensionipäeval pangas prillid ja vesi
Pankade teenuseid pensionide kättesaamisel hakkas alates veebruarist sotsiaalkindlustusameti andmeil kasutama 80 842 inimest.
Uuringufirma Emor TNS andmeil oli aasta alguses 95 protsenti Eesti elanikest pankade kliendid. Toona hinnati, et reformiga tuleb pankadele juurde 20 000 – 25 000 päris uut klienti.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask teatas, et aasta tõi neile juurde ka märkimisväärse arvu täiesti uusi kliente, kuid panga töös ei muutunud uue pensionimaksmise korraga suurt midagi. «Enamus nendest pensionäridest olid juba meie kliendid ja meie jaoks tõi riigipoolne muudatus kaasa lihtsalt osa olemasolevate klientide harjumuste muutuse,» kinnitas Siilivask. Varem oli osadel seeniorklientidel tavaks võtta raha postkontorist välja ning see siis panka tuua.
Pensionipäevadel on pangas tööl rohkem töötajaid, kontorites on lisatoolid, prillid ja vesi. Pangatöötajad on abiks ka masinatest raha välja võtmisel, masinates maksete tegemisel või kaardimakse harjutamisel.
Swedbanki andmeil kasutas enne muudatusi sularahaautomaati iga kolmas seeniorklient, nüüd aga kasutab seda iga teine klient. Oluliselt on aasta jooksul kasvanud ka pensionäride kaardikasutus.