Eesti
Filtreeri
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks
LHV tuli välja valdavalt Eestisse investeeriva pensionifondiga

Riik ei taha jõuga pensioniraha börsile suunata

21.03.10 Äripäev

Teise pensionisamba süsteemi käivitamisel oli üheks eesmärgiks ka see, et pensionifondidesse kogutav raha võiks toetada Eesti majanduse arengut, samas on küsitav, kas riik peaks siin sekkuma nö jõumeetodil, märgib rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja Thomas Auväärt.

SEB Enskilda juhatuse liikme Henrik Igasta märkis, et pensionifondide mitteosalemine siinsel aktsiaturul on turu arengu seisukohast väga suur probleem, sest siinne turg on väga väike ja ebalikviidne. Kui tahetakse jätkusuutlikku börsi, siis pensioniraha peab leidma tee siinsele turule ja selleks oleks vaja seadusetegija regulatsioone.

“Teatavasti on II pensionisamba põhieesmärgiks olla peamiseks toeks riiklikule pensionile, et leevendada demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme ning pakkuda pensionieas täiendavat sissetulekut. Süsteemi käivitamisel oli samas ka üheks eesmärgiks see, et pensionifondidesse kogutav raha võiks toetada paralleelselt ka Eesti majanduse arengut. Samas on suhteliselt küsitav, kas riik peaks siin sekkuma nö jõumeetodil ning konkreetselt investeerimist välisriikidesse regulatsiooniga piirama,” rääkis Auväärt.

Seega oleme pigem seisukohal, et selliste nö kunstlike investeerimispiirangute seadmine ei teeni kokkuvõttes pensionikogujate huve, arvestades muuhulgas ka Eesti majanduse avatust ja väiksust, lisas ta. “EL-i teised liikmesriigid üldiselt selliseid piiranguid või nõudeid teadaolevalt seadnud ei ole, väljaarvatud mõningad liikmesriigid (eelkõige Poola). Lisaks  võib sellise nõude sätestamine tõstatada ka küsimuse võimalikust vastuolust EL-i kapitali vaba liikumise põhimõtetega,” selgitas Auväärt.

Silvia Kruusmaa