Uudised

Kindlustusseltside hinnangul on praegune kogumispensioni seaduseelnõu neile niivõrd kahjulik, et esimesed kümme tegevusaastat tuleb neil näidata kahjunumbrit.

Rahandusministeeriumi arvutuse järgi tekib järgmisel aastal kõigest 121 inimesel võimalus sõlmida pensionide väljamakseks vabatahtlik annuiteetpensionileping. Kümne aasta jooksul suureneks Eesti Kindlustusseltside Liidu sõnul nende inimeste arv kõigest paari tuhandeni. “Andke andeks, sellise kliendimahu pealt pakkuda finantsvahendusteenust ja arvata, et seltsid selle üle õnnelikud oleksid, on kaugel sellest,” avaldas liidu juhatuse esimees Kristjan Niinemaa pahameelt.

Kindlustusseltside jaoks on teise pensionisamba turg ahtake seetõttu, et pensionilepingu sõlmimiseks peab tulevasel pensionäril olema pensionifondi kogutud vähemalt 70kordse rahvapensionimäära suurune rahahulk (praegu minimaalselt 133 920 krooni).

Kuna teise sambasse on sissemakseid jõutud teha kõigest kuus aastat, on nii kaugele jõudnud inimesi käputäis. Lisaks jäetakse praeguse eelnõu kohaselt pensionikogujatel vabatahtlikuks võimalus sõlmida pärast vanaduspensioniikka jõudmist kindlustusseltsiga pensionileping. Soovi korral võib pensionär hoida oma vara teise samba fondides kuni elu lõpuni ning see lõpuks pärijatele jätta.

Seltsid kardavad meeste huvipuudust

Kindlustusseltsid kardavad, et meessoost pensionärid, kelle potentsiaalne eluiga on naistest tundavalt lühem, võivad seetõttu jätta seltsiga üldse lepingu sõlmimata.

Rahandusministeeriumi finantspoliitika asekantsler Veiko Tali siin aga tonti ei näe. “Praegu on võimalik edasi lükata ka riikliku pensioni väljavõtmist ning tõsta näiteks aastaga oma pensionimakset enam kui kümnendiku võrra.” Paraku seda võimalust kasutavad inimesed haruharva, kuna soovitakse oma raha kohe kätte saada.

Kuna potentsiaalne pensioniturg on praegu väike, on SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul jätnud teenuse pakkumisele “ei” ütlemata vaid SEB ja Hansapank. Holst ei toeta pensionisüsteemist raha muul eesmärgil väljavõtmist, kui seda on pensioni väljamaksed, sest pärimise näol raha väljavõtmine õõnestaks niigi õhukest süsteemi.

Holst ei olnud kindel, kas nad suudavad pakkuda kvaliteetset teenust, kui turul ringleb sadakond klienti. Tema sõnul ei ole rahaliselt mõtet välja koolitada üle ühe inimese, kes hakkab kogumispensioni lepinguid sõlmima. Samas tõstatas ta küsimuse, kui terved on need vabatahtlikud liitujad ehk millise oodatava elueatabeli nad neile peaksid tegema, mille alusel inimesele elu lõpuni pensioni maksta.

“Riik peaks mõtlema selle peale, et klient saaks võimalikult soodsat toodet, aga praeguse kliendimahu juures seda küll lubada ei saa,” ütles Holst. “Samas anname endale aru, et selle teenuse pakkumisega tuleb meil esialgne kahjum vastu võtta, mis tähendab, et pensioniklienti me ekstra kuludega karistama ei hakka.”

Eelnõu on kohati liiga keeruline

Hansa Elukindlustuse juhatuse esimees Mihkel Mandre nentis, et kogumispensionide seaduseelnõu ei täida teatud kohtades oma eesmärki ja on kohati liiga keerukas. “Seetõttu on oluline, et riik kehtestab selged väljamaksete reeglid, välistades liigse keerukuse, mis võib samas ka keerulisi eetilisi dilemmasid põhjustada,” kõneles Mandre.

Tasub teada

Mis mõjutab lepingupensioni väljamakse suurust?

• Lepingu tingimused
• Osakuomaniku vanus
• Osakute koguväärtus, mille eest tasutakse kindlustusmakse
• Garanteeritud intressimäär, võib jääda 0-3% vahele
• Kindlustusseltsi eeldused suremusnäitajate osas
• Väljamaksete sagedus
• Kindlustusseltsi tasud

Virge Lahe