Uudised

Täna kiitis valitsus heaks II pensionisamba sissemaksetega seonduvad ajutised muudatused aastateks 2009-2017. Seadusega peatatakse alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 riiklikud sissemaksed kohustuslikesse pensionifondidesse.

Inimesed ise saavad makseid jätkata 2010. aastast ning riik on valmis hiljem tõstma omapoolset maksemäära.

“Maksete peatamine on üksnes ajutine lahendus. Tänane kogumispensioni süsteem tervikuna säilib ning riik on valmis panustama järgmistel aastatel süsteemi senisest enam,” ütles rahandusminister Ivari Padar. “Otsus muuta ajutiselt sissemakseid pensionisambasse on valus, aga väga vajalik samm riigi kulude kokkuhoidmiseks.”

Seadusega nähakse ette, et alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 on sissemaksete tegemine kohustuslikesse pensionifondidesse ajutiselt peatatud. Inimesed saavad soovi korral jätkata sissemakseid avalduse alusel 2010. aasta algusest. Avaldust saab esitada käesoleva aasta 1. oktoobrist kuni novembri lõpuni pankadele või väärtpaberite keskregistrile.

Aastal 2011 on sissemaksed senisega võrreldes poole väiksemad ehk riik maksab 2 protsenti ja inimene ise 1 protsendi. Edasistel aastatel ehk alates 2012. aastast taastub täna kehtiv kord, mis tähendab, et inimene ise maksab 2 protsenti ja riik lisab sellele 4 protsenti.

Eelnõuga kavandab riik hiljem rakendada saamata jäänud sissemaksete arvelt kõrgemaid omapoolseid määrasid.  Nendel liitunutel, kes jätkasid vabatahtlikult aastatel 2010 ja 2011 sissemaksete tegemist 2 protsendi ulatuses on aastatel 2014-2017 kohustusliku kogumispensioni sissemakse määr 2 protsenti, millele riik lisab 6 protsenti.

Lisaks sellele on liitujatel mõned täiendavaid võimalused, mida on eelnõus täpsustatud. Näiteks hakkab kehtima erireegel aastatel 1942-1951 sündinutele, kel on õigus esitada avaldus, et sissemaksete tavapärane määr (2 protsenti + 4 protsenti) tegemine jätkuks ka 2010. ja 2011. aastal.

Ka teistel liitunutel on võimalus esitada 2013. aastal avaldus, et teha aastatel 2014-2017 sissemakseid 3 protsenti, millele lisandub riigi poolt sotsiaalmaksu arvelt 6 protsenti. Seda võimalust ei kohaldata aastatel 1942-1951 sündinud isikute suhtes, kes otsustavad jätkata tavapärase 2+4 protsenti süsteemiga aastatel 2010 ja 2011. Kui nominaalne majanduskasv on madalam kui 5 protsenti, võib valitsus kõrgendatud määrade rakendamise võimaluse edasi lükata. 

Fondidega on liitunud tänaseks üle 580 000 inimese. Sissemaksete peatamine võimaldab riigil 2009. aastal kokkuhoidu ligikaudu 1,4 miljardit krooni.