Uudised

Riigikontrolli hinnangul  praegune süsteem soodustab varajast pensionile minekut, mis omakorda süvendab pensionikindlustuse puudujääki.

Riigikontroll leiab oma värskes auditis, et riik vajab tööealiste inimeste vähenemise, pensionäride arvu suurenemise ja oodatava eluea kasvu tingimustes jätkusuutlikku pikaajalist plaani, eriliiki pensionide reformimist ja II samba fondide regulatsiooni edasiarendamist.

Kohustusliku kogumispensioni süsteemi oleks aga riigikontrolli hinnangul vaja rakendada viisil, mis viiks soovitud tulemusteni ja looks toimiva konkurentsi II samba fondide vahel.

Riikliku pensionikindlustuse kulud ületavad 2014. aastal maksutulusid ligi 363 miljoni euro võrra ning riigieelarve strateegia kohaselt jõuab puudujääk 2017. aastal 474 miljoni euroni. Pensionikulud moodustasid 2013. aastal kokku 1,61 miljardit eurot ehk ligi 21 protsenti riigieelarvest.

Vajalikud meetmed tuleb otsustada kohe

Riigikontroll leiab, et pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks riigil otsustada vajalikud meetmed kohe kui võimalik ning kuigi riik on otsustanud tõsta 2026. aastaks üldise pensioniea 65 eluaastale, ei ole edasisi samme pensionisüsteemi kestlikkuse tagamiseks tehtud.

2019. aastal on plaanis analüüsida automaatsete kohandamismehhanismide rakendamist, mis annavad võimaluse pensionisüsteemi kohandada kokkulepitud statistiliste näitajate järgi: näiteks võib siduda pensionilemineku ea keskmise oodatava elueaga või panna pensioni suuruse sõltuma pensionäride arvust.

Riigikontrolli hinnangul on mõistlik automaatsed kohandamismehhanismid ka Eestis kasutusele võtta, kuid sellesisulised analüüsid tuleb teha varem, juba 2016. aastal. See võimaldab avada ühiskondliku diskussiooni parima lahenduse leidmiseks ning annab aega uue süsteemiga kohanemiseks.

Praegune pensionisüsteem ei taga, et inimesed töötaksid isegi vanaduspensioni eani

Riigikontrolli audit näitas, et keskmiselt minnakse pensionile 59,6-aastaselt ning aastate jooksul see vanus oluliselt muutunud ei ole. Kui võtta arvesse ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionärid, siis minnakse pensionile keskmiselt 52-aastaselt.

Varajast pensionileminekut soodustavad muu hulgas pensioni arvukad eriskeemid, mis lubavad pensionile minna enne vanaduspensioniiga. Ennetähtaegsele pensionile võib minna juba kolm aastat enne vanaduspensioniiga ning audit näitas, et valdavalt on selle tee valinud need, kes enne pensionile jäämist olid töötud või töövõimetuspensionärid.

Need inimesed peaksid riigikontrolli hinnangul abi saama hoopis töötute toetamise või töövõimetute toetamise süsteemist, kuid nende süsteemide puudulikkuse tõttu kanduvad probleemid ja kulud üle pensionikindlustusse.

Väljateenitud aastate pension ja soodustingimustel vanaduspension on ette nähtud teatud ametialade töötajatele, kelle tööd peeti 1990. aastate algul tervistkahjustavaks. Kuigi töötingimused on aastatega palju muutunud, ei ole siiani uuritud, kas nende ametialade esindajatele on eriliiki pensioni maksmine endiselt põhjendatud.

Riigikontrolli analüüs näitas, et nende inimeste tervis ei olnud kehvem kui teistel samaealistel ning nende seas polnud rohkem puudega inimesi ja/või töövõimetuspensionäre. Valdav osa neist, kes hakkas mõnda eriliiki pensioni saama, töötas samal ajal edasi.

Sarnane on lugu ka eripensionidega, mis võeti avalikus sektoris kasutusele samuti paarkümmend aastat tagasi, et tagada madalate palkade tingimustes teatud ametialade töötajate sõltumatus. Kuigi eripensioni enam paljudel erialadel töötamise eest ei maksa, on see säilinud näiteks politsei- ja piirivalveametnikel ning kaitseväelastel.

Riigikontroll soovitas ministritel kaaluda võimalust kaotada ennetähtaegne pension, eripensionid, väljateenitud aastate pensionid ja soodustingimustel vanaduspensionid ning vajaduse korral asendada osa ametialade puhul pensioni eriskeemid tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid, kompenseerida suurema palgaga vms ning pakkuda karjääri lõpufaasis võimalust osaleda töötamise kõrval riiklikus täiendus- ja ümberõppes.

Toimetaja:
Liina Valdre