Eesti
Filtreeri
Kõik Eesti progressiivsed pensionifondid jäid lõppeval aastal plussi
Peeter Tammistu: Eesti mehe pensioniplaan ehk pension postuumselt
Inflatsioon ei lase meie pensionifondidel särada
Nestor: teine sammas pole mõeldud pensioni suurendamiseks
Pank: noorte huvi teise pensionisamba vastu on väike
Kõige suurema löögi sai SEB progressiivne pensionifond
Kasumikoore riisusid LHV pensionifondid

Riigikogu kiitis kogumispensioni maksete külmutamise heaks

14.05.09 Eesti Päevaleht

Riigikogu kiitis täna heaks kohustusliku kogumispensioni maksete külmutamise 1. juunist käeoleval aastal.

Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatustega peatatakse kohustusliku kogumispensioni maksed alates 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus.

2011. aastast maksaksid liitunud ühe ja riik kaks protsenti, 2012. aastast aga taastuks seni kehtinud 2+4-süsteem. Erandina on loodud võimalus II sambaga liitunutele ning neile, kes veel 2009. aastal liituvad, esitada avaldus jätkamaks oma sissemakseid 2010. aasta algusest.

Juhul kui pensionikoguja otsustab makseid jätkata, laekub temalt sambasse jaanuarist 2010 taas kaks protsenti brutopalgast, nii et 2011. aastal teevad pensionifondi sissemakseid riik ja liituja võrdselt.

Aastatel 2014-2017 kohaldub kaks erinevat maksete tegemise korda: üldreeglina vaikimisi jätkub nendel aastatel tavapärane sissemaksete tegemine 2+4 reegli kohaselt. Nendel liitunutel, kes jätkasid vabatahtlikult aastatel 2010 ja 2011 sissemaksete tegemist kahe protsendi ulatuses, on aastatel 2014-2017 kohustusliku kogumispensioni sissemakse määr 2+6.

Avalduse alusel antakse kõigile liitunutele õigus teha sissemakseid ka alates 2014. aastast nelja aasta jooksul protsendimääras 3+6.

Kehv majanduskasv nullib kõrgemate maksemäärade võimaluse

Täiendava tingimusena kehtestati reegel, et valitsus võib lubatud kõrgemate maksemäärade rakendamist edasi lükata aasta võrra juhul, kui majanduse nominaalkasv on väiksem kui viis protsenti.

Rahanduskomisjoni ettepaneku kohaselt muudeti aga võimalus kohustuseks, mis tähendab, et kui vastavate avalduste esitamise aastale eelneva aasta sisemajanduse koguprodukti nominaalkasv on väiksem kui viis protsenti, siis selle edasilükkumine kriteeriumi täitmisel on nö automaatne ja valitsusel vastav diskretsiooniõigus puudub.

Kompensatsiooniskeemi rakendumise edasilükkumine ei kehti üksnes 2013. aasta kohta, see võib rakenduda ka sellele järgnevatel aastatel. Niipea, kui vastav majanduskasvu kriteerium on täidetud, käivitub ka kompensatsiooniskeem automaatselt.

Kui aastaks 2017 kõrgemate maksemäärade rakendamine käivitunud ei ole (mis tähendab, et majanduskasv ei ole olnud piisav), siis sisuliselt tunnistatakse, et see mehhanism on fiskaalselt ülejõu käiv ja selle rakendamine pole realistlik.

Avaldusi pensioni sissemaksete jätkamiseks saab teha kolme kuu jooksul

Inimestel, kes soovivad oma sissemakseid pensionisambasse jätkata, on võimalus esitada pankadele avaldus 1. augustist 30. novembrini. Selleks ajaks peavad kogumispensioni süsteemi osapooled olema infotehnoloogiliselt valmis avaldusi vastu võtma ja töötlema.
reklaam

Et esialgne avalduste esitamise periood – 1. oktoober kuni 30. november – tundus liiga lühike, muudeti seda veidi pikemaks. Kontohalduri nõusolekul võivad inimesed alustada avalduste esitamist juba 1. augustil, kuid seda üksnes kirjalikul kujul.

Ühe olulise muudatusena säilib 1954. aastal ja varem sündinuile riigipoolsete sissemaksete vana 2+4 süsteem.

Eelnõu poolt hääletas 51 riigikogu liiget, vastu oli 30.