Eesti
Filtreeri
Riik tahab keerata pea peale ka III samba
Eesti Väärtpaberikeskuse juhiks sai Julia Segerkrantz
Riigi rahakotti saavad turgutada ka Eesti inimesed
Eesti Väärtpaberi turg 2008. aastal

2008

Ettevõtjad nuruvad fondidest pensioniraha
Nordea tahab tõusta oma pensionifondidega esikolmikusse
Nordea sai loa pensionifondide valitsemiseks

Riigi rahakotti saavad turgutada ka Eesti inimesed

02.02.09 Äripäev

Lõppenud aastaga vähenesid Eesti riigi reservid üle 5 miljardi krooni. Oleks suurepärane, kui valitsus suudaks 2009-2010 aasta eelarved viia tasakaalu, kuid suure tõenäosusega laenu võtmisest riik siiski ei pääse. Senine ülieeskujulik eelarvepoliitika on teinud Eestist Euroopa madalaima valitsusvõlaga riigi ja seetõttu ei pea sellist käiku keerulisel majandusperioodil liiga traagiliselt võtma. Muidugi eeldusel, et laenamisest ja eelarve puudujäägist ei saa harjumust ka headel aegadel, nagu on juhtunud paljude riikidega Euroopas.

 

Laenamiseks on eelkõige kaks varianti – laenata mõnelt finantsasutuselt otse või lasta välja võlakirju. 1990-tel laenas Eesti pigem erinevatelt rahandusasutustelt ja võlakirju on Eesti riik välja lasknud vaid korra. Seda lähenemist võiks aga muuta.

Stabiilne investeering keerulisel ajal

Arenenud riikides on aktsiainvesteeringute kõrval teiseks oluliseks väärtpaberiks riigi võlakirjad. Lisaks valitsuskulude rahastamisele toetatakse nendega kapitaliturgude arengut pakkudes sobivat tagatist nii pankadevahelisele rahaturule kui investeerimisvõimalust pensionifondidele ja eraisikutele.

Et ka väikeinvestoritel oleks võimalus madala riskiga võlakirju osta võiks nende nominaal olla vahemikus 100-1000 EEK. Riik saab võlakirju emiteerides määrata, et osa emissioonist peab minema jaeinvestoritele. Meenutame, et madala nominaaliga riikliku olemusega Hüvitusfondi võlakirjad olid omal ajal väga populaarsed.

Nii Balti- kui ka Põhjamaade börsidel kaubeldakse edukalt sealsete valitsuste võlakirjadega, mis on kohalike investorite seas väga populaarsed, eriti aktsiate hinnalanguse perioodil. Näiteks Vilniuse börsil noteeriti 2008.a. jooksul 23 valitsuse võlakirja, kõik nominaaliga 100 LTL e. 453 krooni.

Osa pensioniraha jääks Eestisse

Võlakirjade emissioon oleks suurepärane variant ka kohalikele pensionifondidele, sest kui nad ei julge investeerida Eesti valitsuse võlakirjadesse, siis ei maksa loota, et nad julgeks üldse kuhugi Eestis investeerida.

Emissioon ei pea olema ühekordne ja suures mahus. Enamik riike väljastab erineva tähtajaga võlakirju, pakkudes investoritele erinevaid võimalusi. Ka Eesti puhul tasuks kaaluda pikema (5-10 a.) ja ka lühema tähtajaga (3 kuud) emissioone. Lühem tähtaeg võimaldab võlakirjadele määrata parem hind, sest pikema vaate osas turul selgust pole.

Võlakirjade emiteerimine börsi kaudu on riigile lihtne ja odav, sest pole vaja koostada põhjalikku prospekti või korraldada kulukaid ringsõite finantskeskustes. Lisaks saab riik võlakirju börsilt sobivate pakkumiste korral ka odavamalt tagasi osta ning seega vähendada krediidi kulukust.

Eesti pole Saksamaa

Skeptikud kahtlevad, kas on kedagi, kes tahaks Eesti riigi võlakirju osta. Isegi Saksamaa on oma võlakirjade väljaandmisel hädas. Saksamaa puhul tuleb arvestada sellega, et intressid on Euroopas madalal ja kõik teavad, et sel aastal tuleb veel hulk valitsuse võlakirju turule, kuid tõenäoliselt parema intressiga. Seetõttu ei rutanud investorid Saksamaa võlakirju ostma. Kindlasti ei saaks meie intress olema sama madal ja müüki tulev kogus on kindlasti mitme suurusjärgu võrra väiksem (Saksamaal 110 mlrd. EEK).

Eesti investorid ootavad juba aastaid võimalust investeerida riigile kuuluvate ettevõtete aktsiatesse, kuid seni tulutult. Valitsus peaks ära kasutama inimeste jätkuvat usaldust oma riigi vastu ja andma neile võimaluse investeerida heitlike aktsiaturgude taustal usaldusväärsetesse riigi võlakirjadesse. Selle kaudu saavad inimesed keerulisel ajal toetada riiki oma säästudega.

Andrus Alber, NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatuse esimees