Uudised

Pensionisammastesse raha kogumise asemel võib endale helgema pensionipõlve garanteerida ka õiguskantsleri amet või kasvõi tavaline riigiametniku töökoht.

Ehkki aasta paar tagasi palju poleemikat tekkinud parlamendipensionide saajatele on lõplikult joon alla tõmmatud, on eripensioni võimalik saada paljudel riigi- või kohaliku omavalitsuse töötajatel. Peamiseks kriteeriumiks on vaid töötamise staaž.

Kõige suuremat pensioni õnnestub saada inimestel, kes pääsevad Eesti riigi presidendiks või õiguskantsleriks. Presidendi ametipensioni määr on 75% kehtivast presidendi ametipalgast. Pensioni saamiseks tuleb ametit pidada vähemalt viis aastat. Iga vähem töötatud kuu tähendab pensionikaotust 2%. Praegu saab presidendipensioni Eesti riigilt vaid Lennart Meri ning ta ametipensioni summa peaks riigieelarve kohaselt küündima kuus ligi 39 000 kroonini.

Ülikõrget pensioni (sotsiaalkindlustusameti andmeil 24 800 krooni kuus) makstakse ka endisele õiguskantslerile Eerik-Juhan Truuväljale. Õiguskantsleri pension moodustab 70% ametipalgast ja selle heaks tuleb ametis leiba teenida vähemalt 5 aastat.

Kohtunikel üle 18 000-kroonine pension

Väga korralik pensioni saavad ka 30 kohtunikku (keskmiselt ligi 18 300 krooni). Kohtuniku vanaduspensioni on õigus saada isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15 aastat. Pensioni suuruseks on 75% viimasest ametipalgast.

Nende kõrval ei tundu parlamendipensioni saajad, keda Riigikogu kantselei andmeil on praegu 91, mingite rikkuritena.

Kuna Riigikogu võttis 2003. aasta jaanuaris vastu seadusemuutuse, mille kohaselt alates Riigikogu X koosseisust (alustas tööd 2003. aasta märtsis) enam eripensioni ei saa, on potentsiaalsete parlamendipensionäride arv piiratud.

Riigikogu kantselei pressisekretäri Kateriin Leini sõnul on õigus parlamendipensionit saada veel 189 isikul. Parlamendipension sõltub Riigikogu liikme tööstaažist ja parasjagu kehtivast ametipalgast. Vähemalt kolm aastat riiki teeninud endised rahvaesindajad saavad 40% Riigikogu liikme ametipalgast (praegu 11 400 krooni). Üle üheksa aasta teeninute parlamendipension küündib pension ligi 21 400 kroonini. Parlamendipensionite maksmiseks läheb sel aastal riigieelarvest 23,9 mln krooni.

Suhteliselt suur hulk – 952 inimest – saab politseiametniku pensioni, mille keskmine suurus ulatub 5200 kroonini.

Politseipensioni viib joomine teenistuses

Politseipensioni saamiseks peab olema staaži vähemalt 20 aastat – siis ulatub pensionisumma poole ametipalgani. Pikema staaži korral võib pension ulatuda kuni 75 protsendini vastavast ametipalgast.

Samas tuleb end pensioni saamiseks ilusti üleval pidada, kuna joobnuna teenistuses viibimine või politseist pättuse pärast lahti laskmine nullib pensionišansid.

Umbes sarnase süsteemi järgi saadakse ka kaitseväeteenistuse pensioni, mille keskmine summa ulatub paarisajal pensionisaajal 4500 kroonini.

Eripensionäride hulk on kõige suurem pikaajaliste riigi- ja omavalitsustöötajate hulgas.

Avaliku teenituse seaduse alusel suurendatakse vähemalt kümneaastase teenistusstaažiga ametnike riikliku vanaduspensioni 10%. Üle 30aastase staaži korral ulatub pensionilisa juba 50 protsendini. Arvestades, et selle aasta alguses ulatus keskmine riiklik vanaduspension 2072 kroonini, võib suure osa elust riigi heaks – olgu riigiks siis Eesti Vabariik või ENSV – töötanud inimene teenida pensionilisa üle tuhande krooni. Sotsiaalkindlustusameti andmeil oli möödunud aastal avaliku teenistuse ametniku pensioni saajaid 2687 inimest, kellele maksti tavalisele vanaduspensionile keskmiselt 667kroonist pensionilisa. Kokku töötas avaliku teenistuse 2002. aasta aastaraamatu alusel Eestis 23 266 ametnikku ehk iga kahekümne viies tööga hõivatu.

Väiksema pensioni saajaid saab lohutada vaid sellega, et suure pensioni saajatel läheb tulumaksuga maksustamisele pensionina saadav summa, mis ületab 4400 krooni: 1400 krooni on maksuvaba tulu ja 3000 krooni täiendav maksuvaba tulu pensioni korral.

Raivo Sormunen