Uudised

Ligi 400 miljonit krooni II samba pensioniklientide raha on fondijuhid paigutanud kohalike kinnisvara- ja kiirlaenuäride rämpsvõlakirjadesse, mis ähvardavad halval juhul hapuks minna.

Kohustuslike pensionifondide vara paigutamine Toomas Rüütmanni kõrbeva äri TR Majad ning Märt Vooglaiu börsilt umbusaldusavalduse saanud Manutendi võlakirjadesse on fondide aastaaruandeid vaadates vaid jäämäe veepealne osa. Kolme Eesti juhtiva panga ja LHV pensionifondides ilutseb hulk kohalikke reitinguagentuuride hindamata ja osalt lausa tagamata võlakirju, mille riski hindasid fondihaldurid aasta alguses koguni kõrgemaks, kui praeguseks keskmiselt poole võrra alla hinnatud TR Majade võlakirjapakki.

Pensionifondide osakuomanikud turgutavad 25 miljoni krooniga näiteks kinnisvarafirmat Q Vara, mis on hädas lubatust väiksema omakapitaliga, ent võttis kevadel juurde ka üle 100 miljoni krooni laenu kahe kinnisvaraprojekti arendamiseks, millest ühest loodetakse nüüd hoopis lahti saada. “Kindlasti tekitab laenukoormus probleeme. Kui saame müüdud Terminali laopargi ja Maskavase projektid ning suurendame omakapitali, saame korda investeerimisvõime ning kustutame laenusid,” ütles Q Vara üks omanik ja nõukogu liige Alo Lillepea. Kinnisvaraturu õitseaegadel nimetas Q Vara just Maskavase projekti üheks oma suurejoonelisemaks arenduseks, mille unikaalsuseks on asukoht Daugava jõe ääres Riia kesklinna lähedal.

Kohustuslike pensionifondide vara paigutamine Toomas Rüütmanni kõrbeva äri TR Majad ning Märt Vooglaiu börsilt umbusaldusavalduse saanud Manutendi võlakirjadesse on fondide aastaaruandeid vaadates vaid jäämäe veepealne osa. Kolme Eesti juhtiva panga ja LHV pensionifondides ilutseb hulk kohalikke reitinguagentuuride hindamata ja osalt lausa tagamata võlakirju, mille riski hindasid fondihaldurid aasta alguses koguni kõrgemaks, kui praeguseks keskmiselt poole võrra alla hinnatud TR Majade võlakirjapakki.

Pensionifondide osakuomanikud turgutavad 25 miljoni krooniga näiteks kinnisvarafirmat Q Vara, mis on hädas lubatust väiksema omakapitaliga, ent võttis kevadel juurde ka üle 100 miljoni krooni laenu kahe kinnisvaraprojekti arendamiseks, millest ühest loodetakse nüüd hoopis lahti saada. “Kindlasti tekitab laenukoormus probleeme. Kui saame müüdud Terminali laopargi ja Maskavase projektid ning suurendame omakapitali, saame korda investeerimisvõime ning kustutame laenusid,” ütles Q Vara üks omanik ja nõukogu liige Alo Lillepea. Kinnisvaraturu õitseaegadel nimetas Q Vara just Maskavase projekti üheks oma suurejoonelisemaks arenduseks, mille unikaalsuseks on asukoht Daugava jõe ääres Riia kesklinna lähedal.

“Ma arvan, et iga kinnisvaraarendaja peab hindama oma portfelli kõvasti alla, ikka 40-50%. Olulist kasumit me sel aastal ei teeni,” nentis Lillepea.

Q Vara emiteeritud võlakirjad Lillepea sõnul siiski hapuks läinud pole, kuna nende tagatiseks on Q Vara suuromaniku OÜ SLProductionsi käendus. “Seal on likviidsus hea või normaliseerumas,” jäi ta napisõnaliseks.

Teisedki kinnisvaraarendajad on võlakirju emiteerinud suuresti oma unelmaprojektide rahastamiseks, paraku on reaalsuses aga nii mõnigi investeering teadmata tulevikku lükatud või esimese korruse peale järgnevate ehitamine peatatud.

“Me ei ole ühtegi projekti külmutanud. Lükkasime ühe oma ärimaja arenduse jätkamist edasi peamiselt arusaamast, et ehitushinnad on lühikeses ajaperspektiivis oluliselt langemas,” sõnas kinnisvaraprojekte finantseeriva ASi Kobe Investments üks omanik Veljo Kuusk. Väike-Paala tänava ärimajast on valmis esimene korrus, mis ootab paremaid aegu, et kõrgemaks kerkida.

“Iga investeering on risk, loomulikult on projekti riskiga võlakirja investeerimine risk,” nentis Kuusk. Kobe Asset investeerimisprogrammi baasintressid on 12-15. Kuusk toonitas, et Kobe Investments võtab riske koos teiste investoritega ja paigutab ka ise raha Kobe Asseti kinnisvaraprojektidesse. Kobe Investmentsi ja Kobe Asseti võlakirju on rahva pensioniraha eest soetatud pea 50 miljoni eest.

Oma Varahalduse ja ABC Grupi suuromanik Jüri Vips on otsustanud oma äris kinnisvara osakaalu minimeerida. “Ehitame praegu ainult Viimsi kaubakeskust, ülejäänud ehitus- ja arendusprojekte lükkame vähemalt 3-4 aastat edasi,” ütles Vips.

Ligi 14% intressimääraga 90 miljoni krooni eest võlakirju emiteerinud Koger Kinnisvara juht Andres Koger nentis, et tema firma võlakirjad ei hakka küll hapuks minema, ent hea meelega pikendaks ta neid pärast võlakirjade lunastamist uuesti. “Ma arvan, et ei ole ühtegi kinnisvaraga tegelejat, kes ei sooviks emiteeritud võlakirjade lunastamiseks ajapikendust saada, kuna müügid venivad,” märkis Koger, kelle sõnul pole investorid mõistagi eriti vaimustuses tähtaegade pikendamistest.

Kinnisvaraarendaja AS Kolle ehitab Ravi tänaval elumaja, mis pidanuks algsete lubaduste järgi valmima juba eelmise aasta lõpus. Praegu on maja aga endiselt tellingutega ümbritsetud. Üks Kolle omanikest Igor Geller teatas paar kuud tagasi, et firma külmutas Ravi tänava kortermaja projekti, kuna ostjaid pole. “Ei, rohkem ei ole me midagi pidanud tegema,” vastab kinnisvaraarenduse direktor Andrei Nikitin küsimusele, kas seisma on pandud veel mõni projekt. Ta väidab, et firmal läheb hästi. “Võlakirjade raha investeerisime Eestisse ja Lätti ainult osaliselt, suurema osa hoopis Venemaale, Ukrainasse ja Valgevenesse,” ütles Nikitin, kelle sõnul on ka võlakirjade tagatistega kõik kombes.

Kinnisvaraarenduse kõrval on popid pensioniinvesteeringud kiirlaenuäride võlakirjad. Näiteks Balti Investeeringute Grupi tagamata võlakirju on II samba fondides 85 miljoni krooni eest. Seega ei näe suurpangad probleemi pensionivara laenamises kiirlaenukontoritele, kuigi on viimaseid liigsete riskide võtmise pärast avalikult kritiseerinud.

SEB II samba pensionifondide raha on 43 miljoni eest paigutatud Kasahstani pankade võlakirjadesse, mille pealt võib hea õnnega teenida kuni 18% aastatulu.

“Praegusel hetkel on Kasahstani pankade võlakirjad meie hinnangul üpris korraliku tootlusega ja Kasahstani pangandussüsteemi kontrollib riik oluliselt rohkem kui meil. Nad ei saa endale lubada olulisemate pankade ebaõnnestumist,” põhjendas investeeringuid SEB Konservatiivse Pensionifondi juht Endriko Võrklaev. Ta lisas, et peab Kasahstani investeeringuid tänu tõusvatele naftahindadele ja sealse valitsuse kaudsele toele võimalike probleemide korral atraktiivseks.

Eksootilise investeeringuna leiab SEB pensionifondist veel Aserbaidžaani panga Rabitabank võlakirju, mida on pensionit koguvate inimeste rahade eest turgutatud 4,4 miljoni krooni eest.

Hoolimata sellest, et erinevaid rämpsvõlakirju on SEB portfellis kümneid, pole nad kõiki riskantseid võlakirjapakkumisi vastu võtnud. Näiteks SEB müüdud Sportlandi ja Sampo Panga Q Vara emissioonis jäid nad passivaks pooleks. “Nende investeeringute puhul ei peetud pensionifondide tulu-riski suhet järelikult piisavalt heaks, sõnas SEB fondijuht Vahur Madisson.
 
Piret Reiljan,
Raivo Sormunen