Uudised

Politseinike, piirivalvurite, kohtunike ja prokuröride eripensionid tuleb kaotada ning leida teine viis meie kangelaste tööpanuse väärtustamiseks, sest senine süsteem on ebaõiglane ja käib varsti riigile üle jõu.

Sellise tuhandete perede jaoks äreva järelduseni jõudsid sotsiaal- ja rahandusministeeriumi spetsialistid, kes viivad juba detsembris oma tormihoiatuse ehk pensionireformi kava komisjoni ette. Viimasele trepiastmele enne valitsuskabinetti, et veenda rahandus- ja sotsiaalministrit, peaministri nõunikku ning hulka asjatundjaid reformile rohelist tuld andma.

Kui 2000. aastal kulutas riik eripensionidele 5,1 miljonit krooni, siis tänavu saadeti 1809 eripensionäri – endised politseinikud, kaitseväelased, piirivalvurid, kohtunikud, prokurörid, riigikogulased ja riigikontrolörid – pangaarvetele juba 192 miljonit krooni.

Must tulevikunägemus

Rahandusministeeriumi kindlustuse talituse peaspetsialisti Tõnu Lillelaidi tulevikunägemus on pehmelt öeldes üsna must. Kui senised eripensioniõigused lüüakse lukku ja soodustusesaajate ringi ei laiendata, kulub järgmise 30 aasta jooksul eripensionäridele ligi kuus miljardit ja 60 aasta jooksul juba kuni 14 miljardit.

Kõik oleks Lillelaiu hinnangul ilus, kui Eestit ei ähvardaks prognoos, et tööealiste inimeste ja pensionäride suhe halveneb aastaks 2050 oluliselt. Kui praegu peab ühte pensionäri üleval 3,5 töötajat, siis sajandi keskel kaks.

«Selles valguses on praeguse eripensionide süsteemi finantseerimine kaugemas perspektiivis problemaatiline,» on Lillelaid oma sõnavalikus diplomaatiline.

Sotsiaalministeeriumi spetsialistid lähevad pensionikomisjoni reformiplaani kaitsma faktidega praeguse süsteemi ebaõiglusest.

Liialt suurtest kääridest tavaliste vanadus- ja eripensionäride sissetulekute vahel, mida on kritiseerinud ka Euroopa Liit. Lühisest, mis laseb politseinikud ja sõjaväelased pensionile juba 50-aastaselt, ent prokurörid ja kohtunikud alles vanaduspensioni eas. Tagatipuks on päästeametnikud ja välisluurajad priskest pensionist sootuks ilma jäetud. Rääkimata erinevustest pensionide suuruse ja staažide arvutamise vahel.

Nii on sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Vilja Kuzmin veendunud, et senised eripensionid tuleb kaotada ja leida tublide riigiametnike antud panuse väärtustamiseks uus tee. «Riik ei kannata senist, üha kasvavat eripensionide süsteemi lihtsalt välja, kohe kindlasti,» lausus Kuzmin.

Mõru pill

Mullu 50-aastaselt eripensionile jäänud politseiameti endine peadirektor Harry Tuul möönab, et ilmselt tuleb mõru reformipill alla neelata, kui senine süsteem tõesti riigile liialt koormavaks muutub.

«Meenutaks, et politseinikele eripensionide andmise otsustasid poliitikud, kes palkade tõstmise asemel need hoopis aastateks külmutasid ja selle asemel lahkumismõtteis töötajate motiveerimiseks otsustasid neid kõrgete eripensionidega meelitada,» ütles Tuul.

Ehkki neljakümnendates aastates politseinikke on terendav eripension ametisse jätnud, ei ole see täitnud teist eesmärki – tuua rohkem noori politseitööle.

Erukaitseväelane Harri Henn on päri, et eripensionide süsteem on ebavõrdne. 65-aastane endine tagalapataljoni kompanii ülem ütleb, et saab kaitseväe ülesehitamisse maetud ligi 17 aasta eest eripensionina ligi 5500 krooni kuus.

Et ära elada, rabab mees munitsipaalpolitseis täiskohaga tööd, mis toob tema pangaarvele 9800 krooni. «Kas kaitseväelaste higi ja pisarad maksavad siis vähem kui näiteks riigikogu pensionäride omad, kes saavad üle 20 000 krooni puhtalt?» küsis Henn. «Minu eripension hakkab juba varsti tavataksilegi, mis praegu juba ligi 4000 krooni, alla jääma.»

Ühes on nii Tuul kui ka Henn nõus teeneka riigiprokurörist eripensionäri Heino Tõnismäega: mingil kujul peavad eripensionid jõuasutustele igal juhul säilima.

Samas möönis kaks aastat tagasi erru läinud prokurör ning praegu ligi 20 000 krooni suurust pensioni saav Tõnismägi, et käärid tavalise vanadus- ja eripensionide vahel on tõesti suured.

19 000-kroonise eripensioniga Tuule hinnangul on aga reformima asudes ilmtingimata vaja selgeks vaielda iga detail, et mitte põhjustada õigustatud lootustega ametnike seas juba eos paanikat tuleviku pärast. «Kui inimestega ei räägita, puhkeb torm,» lisas Tuul.

Päästev kolmas sammas

Seda rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eksperdid kindlasõnaliselt lubavadki – neilt, kellel on praegu eripension juba käes, seda mingil juhul ära ei võeta. Kuzmin ja Lillelaid on veendunud, et aastaid teeninud korra- ja õiguskaitsjatele peab mingil kujul tavalisest kõrgema pensioni siiski garanteerima. Ent kuidas?

«Riik võiks teha nende eest, kelle puhul seda vajalikuks peetakse, sissemakseid kolmandasse pensionisambasse,» tõi Kuzmin välja idee, millega detsembris pensionireformijate komisjoni minnakse.

Kellele ja kui palju hakataks pensionisambasse lisa maksma, on Kuzmini ja Lillelaidi sõnul küsimus, mis tõotab suuremat piigimurdmist. «Kiiret teed eripensionide kaotamiseks pole,» lausus Lillelaid.

Riigikogu Toimetistes eripensionide ebavõrdsuse ja nende mõju riigi rahakotile lahti kirjutanud Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik tõlkis Lillelaidi väite eesti keelde. «Isegi kui avalik arvamus toetaks eripensionide reformi, siis asjassepuutuvatelt ametkondadelt tulev kriitikatulv ja lobby-töö oleks ilmselt küllalt tugev,» lausus Leppik. «Poliitikud kardavad sellise sammuga näppu lõigata.»

Praeguse korra järgi makstakse endistele riigiametnikele eripensione väga erinevatel tingimustel

Riigikogu endistest liikmetest saavad eripensioni vaid enne X koosseisu parlamenti kuulunud. Eripensioni väljateenimiseks tuli riigikogus olla vähemalt kolm aastat, pensioniiga algas meestel 65. ja naistel 60. eluaastast.

Politseis algab pensioniiga meestel 65. eluaastast, naistel 60ndast Eripensioni saamiseks peab tööstaaži olema vähemalt 20 aastat Mullu oli politseiniku keskmine pension 5494 krooni.

Kohtunike pensioniiga algab naistel 60. ja meestel 65. eluaastast. Eripensioni teeni-miseks peab töötama vähemalt 15 aastat. Mullu oli kohtunike keskmine pension 24 327 krooni.

Arnold Rüütel saab endise riigipeana pensioni, mis võrdub 75 protsendiga presidendi palgast. Seega on Rüütli sissetulek umbes 60 000 krooni kuus.

Erinevalt näiteks politseinikest ja kaitseväelastest ei ole päästeametnikele ja tuletõrjujatele siiani eripensione makstud.

Kaitseväelased pääsevad pensionile alates 50. eluaastast. Eripensioni teenimiseks peab riiki teenima vähemalt 20 aastat. Mullu oli kaitseväelaste keskmine pension 5305 krooni.

Rasmus Kagge,
Postimees