Uudised

Uuest aastast võivad avatuma meelelaadiga ettevõtjad erisoodustusmaksu pelgamata töötaja soovi korral talle vabatahtlikku pensionisammast ehitama asuda.

Eesti Telekomi juhina pensionisoodustust nautinud Jaan Männiku hinnangul peaks see Eesti tööandjate suhtumist alluvatesse muutma. “See iga sendi lugemine on ja kestab, aga ka mitte igavesti. Praegugi juba ootame majanduskasvu,” märkis Männik lootusrikkalt.

Nimelt näeb rahandusministeeriumist kooskõlastusringile saadetud nn kogumispensioni seaduse eelnõu ette, et ettevõtjatele võimaldatakse teha oma töötajate eest sissemakseid vabatahtlikku pensionifondi või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse kohustuseta tasuda erisoodustuse tulumaksu, kui need sissemaksed ei ületa 15% töötaja aastatulust ega 4000 eurot ehk 62 000 krooni.

Männik: pensioni maksmine on ideoloogiline küsimus

Aastaid Rootsis ning Eesti Telekomi juhatuse esimehena töötanud, praegu Eesti Panga nõukogu esimehe ametis oleva Männiku arvates on tegemist ideoloogilise küsimusega.

“Tööandjale on nii või teisiti tegemist kuluga. Kas raha makstakse välja palgana või tulevikku silmas pidades pensionifondi… Arvan, et see on ka läbirääkimiste küsimus, vähemalt ettevõtete juhtkonda silmas pidades,” mõtiskles Männik.

Ta mäletab, et Eesti Telekomi juhtides maksis omanik talle priitahtlikku pensioni. Samuti maksti pensionit tollasele valdusfirma finantsdirektorile. Ülejäänud 4-5 töötajat aga sedaviisi ei motiveeritud. Ka praegu peaksid Männiku teada Eesti Telekomi olulisemad võtmetegelased TeliaSonera motivatsioonipakette omama.

Josing: töötaja tahaks raha pigem kohe kätte saada

Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing usub, et mingisugust kolmanda samba ehitamise buumi ministeeriumi ettepanek ei too.

“Samas on igasugune valikuvabadus tervitatav. Ainult praeguses majanduslikus olukorras ma pigem usun, et töötaja eelistab raha kohe ja kiiresti kätte saada, et enda majalaenuga ühele poole saada. Kusagil kauges tulevikus asuva pensioni peale mõtlevad praegu ilmselt väga üksikud inimesed,” arvas Josing.

Josing ise valiks aga ilmselt nn tööandja pensioni. “Ma olen juba sellises vanuses, et eelistaksin vist pensioni palgatõusule. Aga samas on teadlaste palgad madalad. Nemad sooviksid tõenäoliselt palka juurde,” arutles Josing.

Napsitootja Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi leiab, et põhimõtteliselt on tervitatav, et rahandusministeerium pakub välja mehhanisme, mis võimaldavad tööandjal katta töövõtja teatud liiki n-ö sotsiaalseid kulutusi sellelt erisoodustuse tulumaksu tasumata.

Nn tööandja pension võib olla hea motiveerija

“Kas või juba seetõttu, et nii mitmekesistatakse tööandja võimalusi töötajate motiveerimiseks. Liviko enda töötajatele III samba pensioni ei kogu. Lõpuks on see siiski tööandja ja töövõtja omavahelise kokkuleppe küsimus ning sõltub eelkõige sellest, kas ja kuidas iga inimene soovib oma tulevikku kindlustada,” lisas Kalvi.

Kas Kalvi pakuks uuest aastast töötajale palgatõusu asemel vabatahtlikku pensionisammast? “See on intrigeeriv küsimus juba ainult sel põhjusel, et praegu ei saa olla sugugi kindel, et uuel aastal oleks üleüldse võimalust või vajadust palkade tõstmiseks,” ütles Kalvi. “Iga tööandja jaoks peaks olema selge, kui palju ta on nõus investeerima konkreetse töötaja värbamiseks, ning see, kas töövõtja soovib saada osa oma motivatsioonipaketist III samba investeeringu näol, peaks olema juba töövõtja enda otsustada,” sõnas viinatööstur.

Kommentaaar
Erki Kilu
LHV Panga juhatuse esimees

Usun, et teatud huvi ettevõtjate ja töötajate poolt kindlasti tekib. Sellisest võimalusest on juba aastaid räägitud, kuid kindlasti oleks selle mõju olnud suurem paar aastat tagasi, kui kiire majanduskasvu ajal otsiti võimalusi töötajate motiveerimiseks.

Praegu on siiski töötaja jaoks palganumber väga olulisel kohal ja ma ei usu, et palga või selle tõusu arvel hakataks osa raha kolmandasse sambasse suunama. Pigem hakkavad aja jooksul sellised paketid tööandja poolt veel lisaks tulema. Seetõttu kasvab soodustuse kasutajate arv stabiilselt aja jooksul, mitte ei juhtu suurt hüpet kohe järgmisel aastal. Aga veel kord – väga tervitatav seadusemuudatus!

LHV Pank ei ole seni teinud töötajate eest makseid kolmandasse sambasse.

Tasub teada
Olulisemad muudatused uues kogumispensionide seaduse eelnõus

• Vähendatakse III samba minimaalse täiendava sissemakse suurust. Ka väiksema sissetulekuga inimestel peaks tekkima võimalus kolmandas sambas osaleda.
• Täiendatakse konservatiivsete pensionifondide investeerimispiiranguid. Investeeringutele kehtestatakse täpsemad ja rangemad piirangud.
• Täiendatakse fondivalitsejatele esitatavaid nõudeid. Kehtestatakse nõuded fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimise protseduurireeglitele ja kehtestatakse täiendavad nõuded fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatesse fondidesse investeerimiseks ja selle grupi ettevõtjate korraldatud emissioonides osalemisega seonduvate huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks.
• Muudetakse pensionifondidega seotud aruandluse ja avalikustamise korda. Tehakse täpsustusi fondivalitseja aruannetes, et eristada kohustuslike pensionifondide valitsemise teenust muust fondivalitseja tegevusest. Investeeringute aruande avalikustamine muudetakse tihedamaks ja kehtestatakse fondivalitsejale täiendavad selgitamiskohustused.
• Muudetakse kohustuslike pensionifondide vahetamise ja sissemaksete suunamise reegleid. Osakuomanikele tekiksid paindlikumad võimalused pensionifondide vahetamiseks ning sissemaksete suunamiseks uude pensionifondi. Kord aastas toimuv fondide vahetamine asendatakse võimalusega vahetada fonde kolm korda aastas, sissemaksete suunamist ei piirata, arvestada tuleb vaid avalduse realiseerimise ajaga, mis vajalik tehingu tegemiseks.

Taust

• III samba pensionifondidega oli 2009. aasta lõpus liitunud ligi 54 000 inimest.
• Fondide maht kokku moodustas üle 1,1 miljardi krooni.Keskmine maht inimese kohta oli 21 000-22 000 krooni.
• 3/4 III sambaga liitujatest on liitunud ka II sambaga.
• Tulumaksusoodustusega kindlustuslepingute reservide maht oli 2,3 miljardi krooni.

Kadri Paas