Eesti
Filtreeri
Kaevurite elu tööpensioni loomisega suurt ei muutuks
Eakad jäävad teadmatuse tõttu Tallinna pensionilisast ilma
Kristjan Tamla: igale fondile on vaja konkreetsemaid investeerimisstrateegiaid
Pensionifondi saab tulevikus vahetada kuni neli korda aastas
Pärast 240 päevast pausi hakkas II pensionisambasse taas raha voolama
Pensionide suurus tänavu ei muutu
«Keskpäevatund»: tuleb mõelda pensionäride tööhõive tõstmisele

Postimehe juhtkiri: Pensionieelikud ja spekulandid

30.07.02 Postimees

Eesti pensionikindlustuse konservatiivsus kahandab riske

Maailma aktsiaturgudel valitseb langusmeeleolu. Ja välismaised pensionifondid, kes on siiani pakkunud arenenud riikide pensionäridele muretut vanaduspõlve, valmistavad nüüd paljudele hoopis pettumuse. Allapoole sööstvad noteeringud on tulevaste pensionäride sääste kasvatamise asemel hoopis kuni veerandi võrra kahandanud.

Tavaliselt saavad järskudest börsilangustest kasu vaid osavamad spekulandid, ülisuurte mahtudega hallatavad pensionifondid jäävad aga kaotajaks. Kas peaksid nüüd need Eesti inimesed, kes ju alles valisid hiljuti käivitunud pensioni teise samba, oma otsust kibedasti kahetsema? See on aga hoopis teine küsimus. Eestis kasutusele võetud kohustuslik pensionikindlustus jälgib palju konservatiivsemaid investeerimispõhimõtteid kui näiteks paljud suurimaid kahjusid kandnud USA või Suurbritannia fondid.

Pensionifondidesse on tänaseks jõudnud vaid väheste liitunute raha. Fondid, kes on osaku väärtuses kaotanud, on teinud seda siiani oma varaga. Kuna pensioniinvesteeringud on väga pikaajalised, muutub langustrend varem või hiljem kindlasti tõusutrendiks. 
  
Samuti ei tohi ära unustada, et riik tagab fondile ka langeval turul tulumaksusoodustusega märkimisväärse tootluse. Teise samba fondiga liitunule lisatakse ka tema arvelt esimesest sambast raha juurde ning seetõttu näib sealsete investeeringutega raha kaotamine küllaltki raske. Pisut halvem on olukord siiski kolmanda samba fondidesse investeerinutel.

Samas peavad ka teise samba fondi valinud kindlustajad arvestama võimalusega, et nende raha fondides alati ei kasva. Riskid on siiski suured ja ka langus võib kesta kauem ning olla sügavam, kui analüütikud praegu prognoosida oskavad. Igasugune raha investeerimine aktsiatesse (aga ka võlakirjadesse) kannab endas riski raha kas osaliselt või täielikult kaotada.

Siiski on raha säästmine pensionpõlveks pikaajaline tegevus, mis peaks parima tulemuse andma vastavalt sellele, kui varakult investeerima hakatakse. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks riskialtimatel alguses eelistada praegu madalseisus olevaid aktsiad ja vahetult enne pensionile jäämist väiksema riskiga võlakirju. Need inimesed aga, kes soovivad rahulikumat und, peaksid valima vaid võlakirjadesse investeeriva fondi.