Eesti
Filtreeri
Pensioni II samba sissemakseid jätkab 181 601 inimest
Pensioni II samba sissemakseid jätkab 169 306 inimest
Eesti Väärtpaberikeskus sai 15 aastaseks
Kogumispensioniga on liitunud 591 245 inimest, fondide kogumaht 14 308 miljonit krooni
Eesti müüb SRÜ riikidele oma kogumispensionisüsteemi
Eesti väärtpaberikeskus saab 15 aastat vanaks
Pensionifondi uuesti muuta ei lasta

Postimehe juhtkiri: Pensionieelikud ja spekulandid

30.07.02 Postimees

Eesti pensionikindlustuse konservatiivsus kahandab riske

Maailma aktsiaturgudel valitseb langusmeeleolu. Ja välismaised pensionifondid, kes on siiani pakkunud arenenud riikide pensionäridele muretut vanaduspõlve, valmistavad nüüd paljudele hoopis pettumuse. Allapoole sööstvad noteeringud on tulevaste pensionäride sääste kasvatamise asemel hoopis kuni veerandi võrra kahandanud.

Tavaliselt saavad järskudest börsilangustest kasu vaid osavamad spekulandid, ülisuurte mahtudega hallatavad pensionifondid jäävad aga kaotajaks. Kas peaksid nüüd need Eesti inimesed, kes ju alles valisid hiljuti käivitunud pensioni teise samba, oma otsust kibedasti kahetsema? See on aga hoopis teine küsimus. Eestis kasutusele võetud kohustuslik pensionikindlustus jälgib palju konservatiivsemaid investeerimispõhimõtteid kui näiteks paljud suurimaid kahjusid kandnud USA või Suurbritannia fondid.

Pensionifondidesse on tänaseks jõudnud vaid väheste liitunute raha. Fondid, kes on osaku väärtuses kaotanud, on teinud seda siiani oma varaga. Kuna pensioniinvesteeringud on väga pikaajalised, muutub langustrend varem või hiljem kindlasti tõusutrendiks. 
  
Samuti ei tohi ära unustada, et riik tagab fondile ka langeval turul tulumaksusoodustusega märkimisväärse tootluse. Teise samba fondiga liitunule lisatakse ka tema arvelt esimesest sambast raha juurde ning seetõttu näib sealsete investeeringutega raha kaotamine küllaltki raske. Pisut halvem on olukord siiski kolmanda samba fondidesse investeerinutel.

Samas peavad ka teise samba fondi valinud kindlustajad arvestama võimalusega, et nende raha fondides alati ei kasva. Riskid on siiski suured ja ka langus võib kesta kauem ning olla sügavam, kui analüütikud praegu prognoosida oskavad. Igasugune raha investeerimine aktsiatesse (aga ka võlakirjadesse) kannab endas riski raha kas osaliselt või täielikult kaotada.

Siiski on raha säästmine pensionpõlveks pikaajaline tegevus, mis peaks parima tulemuse andma vastavalt sellele, kui varakult investeerima hakatakse. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks riskialtimatel alguses eelistada praegu madalseisus olevaid aktsiad ja vahetult enne pensionile jäämist väiksema riskiga võlakirju. Need inimesed aga, kes soovivad rahulikumat und, peaksid valima vaid võlakirjadesse investeeriva fondi.