Uudised

Eesti on vajadusest tööandja pensioni järele juba välja kasvanud

Hoidmaks ära olukorda, kus praegune noorte ja keskealiste põlvkond pole pensionieas piisavalt kindlustatud, nähakse lahendusena tööandja kaasamist pensionide maksmisse.Kuid kas tööandja selline panus on tõhusaim viis töötaja tuleviku kindlustamiseks?

Enim tööandja pensioni kasuks kõlanud argumente rõhuvad praeguse pensionikogumise süsteemi ebapiisavusele, sest kolmanda samba jaoks ei jagu muude kulutuste kõrvalt ressursse. Lahenduseks ei ole ilmtingimata vaja tööandja raha suunata pensionimaksesse, vaid küsimuse lahendaks ka töötajale väärika tasu maksmine. Samal ajal jääksid ära firmadele tekitatud asjatu bürokraatia, asjaajamine ja arvestuste pidamine, millega kaasneb omakorda kulu.

Ka ei ole kindel, et pensionimakse motiveeriks töötajat enam kui kõrgem palk, mida inimene saaks ise oma parema äranägemise kohaselt kasutada: tuleviku kindlustamiseks, eluaseme muretsemiseks või laste koolitamiseks.

Kahelda võib ka selles, et pensioni maksmisest tööandjale tulu tõuseks – näiteks tööjõu väheneva liikumise näol. Tööandja pension on pärit ajast, mil majandus keskendus tootmisele ja valdav osa töötajatest oli seotud ühe kätteõpitud ameti või lausa ühe tootmisettevõttega. Eesti ettevõtted on sellest etapist, kus selline süsteem oli vajalik, üle saanud, õigemini selle etapi vahele jätnud. Läinudnädalases Äripäevas leidis ka Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke, et need ajad, mil tööandja pensioni maksmise vajalikkus oleks aktuaalne, on möödas.

Eesti majandus on paljuski teenuste–, mitte tootmispõhine – inimesed töötavad peaga, mitte kätega, uut informatsiooni omandatakse kiiresti ja kergelt ning seepärast on ka töökoha– ja erialavahetus lihtsam.

Üha vähem on neid, kes töö spetsiifika tõttu peaksid töötama kindlas ametis ja ühes ettevõttes kogu tööea vältel.

Seega iseloomustab Eesti majandust mobiilne tööjõud. Inimeste võimalikult vaba liikumine tööjõuturul on üks majanduskasvu olulisi tegureid ning selle pärssimine ei tee meie majandusele ega jõukuse kasvule head.

Eesti majanduse alustalad on väikesed ja keskmised ettevõtted, nende jaoks oluline paindlikkus saaks pärsitud surve tõttu paigutada raha tõhusa investeeringu asemel pensionifondi. Selle asemel saaksid ettevõtted teha töötajatele paremaid motivatsiooniskeeme, mille mõju oleks kiirem ja firmale otstarbekam.