Uudised

Kesk ja Ida-Euroopa suurimaks pensionituruks on kaheldamatult ligi 39 miljoni elanikuga Poola, kus inimesed on teise samba pensionifondidesse investeerinud üle saja korra rohkem raha kui Eestis.

Poolas käivitus pensionireform 1999. aastal, mil riigi pensionikulutused tõusid tänu varastele pensionile jääjatele ja ebasoodsa demograafilise trendi tõttu meeletu kiirusega. Viis aastat tagasi ulatusid Poolas pensionikulud 15 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Võrdluseks võib tuua, et Eestis on see näitaja praegu umbes 7%.

Reformi eesmärk oli tasapisi kahandada olemasoleva jooksvalt finantseeritava riikliku pensionisüsteemi tähtsust ja panna rahvas endale pensionipõlveks ise raha koguma.

Reformiga loodi riikliku pensionisüsteemi kõrvale kaks pensionisammast. Teine pensionisammas on kohustuslik kõigile peale 1969. aastat sündinud poolakatele. 1949.–1969. aastal sündinud inimestel on õigus valida, kas nad soovivad ühineda või ei. Enne seda sündinud teise sambaga ühineda ei saa.

Teise sambaga liitunud inimestel läheb iga kuu teise sambasse summa, mis on võrdne 7,3 protsendiga brutopalgast (Eestis 6%). Raha liigub kõigepealt sotsiaalkindlustusametisse ja sealt edasi juba pensionifondi.

Poola 17,1miljonilisest tööjõulisest elanikkonnast on teise sambaga liitunud 67,1%.

1999. aastal turule toodud kolmas pensionisammas on vabatahtlik ja võimaldab tööandjal pakkuda oma töötajatele täiendavat pensionit. Võrreldes teise sambaga on kolmas aga mannetu.

Pensionifondides 155 miljardit krooni

Praegu on Poola kuueteistkümne teise pensionisamba fondi käes 47 mld zlotti (155 mld krooni) ehk üle saja korra enam kui kohalikel kohustuslikel pensionifondidel.

Ungari konsultatsioonifirma FI-AD Financial Advisory möödunud aasta teisel poolel koostatud raporti andmeil selgus, et Poolas on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas investeeritud pensionifondidesse summa, mis on võrdne 4,32 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust. Tegemist on regiooni suurima näitajaga.

Kui Eestis on spekuleeritud, et viisteist meie teise samba pensionifondi on kohaliku turu jaoks palju ning millalgi võib meid ees oodata konsolideerumine, siis Poolas ühinemine juba käib. Selle kuu alguses teatas Belgia finantsvaldaja KBC Poola üksus Kredyt Bank otsusest müüa oma pensionivarad maha konkurendile PTE Polsat.

Mõlema fondivalitseja käes on kaks Poola väiksemat pensionifondi. 2003. aasta lõpus ulatus Kredyt Banki pensionivarade maht 264 mln ja Poola suurimale erameediagrupile kuuluva PTE Polsati maht 182 mln zlotini (600 mln kr). Eelmine liitumine toimus Poola pensioniturul 2003. a alguses.

Ühe näoga fondid

Keskmine Poola pensionifondide tootlus ulatus Poola Pensioni- ja Kindlustusregulaatori KNUFE andmeil möödunud aastal 11 protsendini. (Eesti pensionifondide keskmine tootlus oli 2003. aastal 7,6%). Kuueteistkümne turul tegutseva fondi tootlus oli pea ühesugune. Kõige kehvema fondi tulusus oli 9,7% ja paremuselt teisel 12,1%. Vaid Polsati fondiosak suutis tõusta 16,8%. Siin pole midagi ka imestada. Võlakirjade osakaal kõikus kõikides fondides 60–70% ja aktsiate osa 24–32% vahel.

Ühte nägu fondide taga on Poola seadusandlus, mille kohaselt enamuse vara peavad fondid investeerima fikseeritud tootlusega väärtpaberitesse (võlakirjad, hoiused). Kuni 40% rahast võib investeerida aktsiatesse.

Suureks probleemiks on ka piirang, mis ei luba välismaistesse väärtpaberitesse investeerida üle 5% pensionifondi varadest. Kuid fondid ei paista välisväärtpaberitest just eriti huvitatud olevat. Möödunud aasta lõpus oli teise pensionisamba varadest teisele poole Poola piiri investeeritud kõigest pooleteist protsendi jagu. Samas on aga loota, et mais koos Eestiga Euroopa Liitu astuv Poola peab sellise jäiga investeerimispiirangu fondidelt maha võtma.

Kuna aga investeerimispiirang on endiselt jõus, võivad pensionifondid nautida oma küllaltki tugevat mõjujõudu Poola aktsiaturul, mille turuväärtus ületab pensionifondide mahtu kõigest kolm korda.

Raivo Sormunen