Uudised

Liitusin teise pensionisambaga esimeses liitumisvoorus ning kolme aasta jooksul pole ma oma otsust veel kordagi kahetsenud. Igakuised väiksed rahalaekumised kohustuslikku pensionisambasse hakkavad juba suuremateks summadeks kogunema ning üha enam hakkavad inimesed oma kogutud raha vastu huvi üles näitama.

Kolm aastat tagasi teise pensionisambaga liitunud inimestel peaks olema fondiosakutes juba enam kui kahe brutopalga suurune summa. Näiteks kümnetuhandekroonise brutopalgaga järjepidevalt töötanud inimesel peaks olema kogutud teise sambasse juba 23–24 000 krooni.

Kui 63 aasta vanune klient lä­heks selle summaga hetkel näiteks elukindlustusseltsi, õnnestub tal tõenäoliselt sõlmida leping mis garanteerib talle elu lõpuni iga kuu 105–110 kroonise pensionilisa.

Kuna osa teise pensionisambaga liitunud inimese sotsiaalkindlustusrahast liigub otse pensionifondidesse, jääb tulevane riiklik pension küll mõnevõrra väiksemaks. Meie näite juures on liitunu kaotanud kolme kogumisaasta jooksul riiklikus pensionis 41 krooni.

Kokkuvõttes on aga teise sambaga liitunu pension praeguste arvutuste kohaselt iga kuu ligi 70 krooni suurem. Ning seda kõigest pärast kolme kogumisaastat.

Muidugi võib vaielda ja öelda, et teise sambaga liitunu saab väiksemat palka, kuna osa rahast läheb otse pensionifondi Aga kui suur see kaotus ikka on? Kaks protsenti brutopalgast. 10 000kroonise brutopalga puhul jääb kätte saamata 152 krooni kuus.

Samas saad selle loovutuse eest 600 krooni eest pensioniosakuid, mille hinnaliikumisi võid sa iga päev lehest kontrollida ning mis kanduvad kõige mustema stsenaariumi korral su pärijatele.

Raivo Sormunen