Eesti
Filtreeri
Pensionireform raputab Euroopat
VILLU ZIRNASK: Pensionärist saab tavavalija
Poliitsegadus lükkab pensionärid ooterežiimile
Jäänud on kaks päeva mõtlemiseks
Teine sammas kerkib neljal inimesel viiest
FIEd saavad võimaluse teise sambaga liituda
Pensionireformi lõpuni on jäänud mõned päevad

Pensionitõus sööb riigi säästud

20.09.07 Postimees Online

Valitsusliidus kokkulepitud pensionide kahekordistamise mehhanism sööb prognooside kohaselt lähema viie aasta jooksul ära pensionikassasse kogunenud reservi ja hakkab nõudma eelarvest pidevalt lisaraha.

«Loomulikult teeb see rõõmu, kui valitsus pensionäridele raha juurde annab,» kiidab lauljanna Katrin Karisma valitsusliidu otsust, mis peaks tõstma keskmise vanaduspensioni 2011. aastaks 6758 kroonini. «Praeguste hindade juures on tavalisel pensionäril ikka väga raske ots otsaga kokku tulla.»

Karisma sõnul on ta ise lauljaameti tõttu pensionäristaatuses juba 40. eluaastast alates ning ka pensionisambad on tal tehtud. «Aga seda küll ei julge öelda, kas ma nüüd elu lõpuni majanduslikult kindlustatud olen,» nentis ta. «Pigem ikka niikaua, kuni käed-jalad otsas ja tööd jõuab teha.»

Valitsusliidu plaanid lubavad pensionäridele stabiilset, iga-aastasele indekseerimisele tuginevat pensionikasvu. Samas ei taha keegi ennustada, kas ka 20 aasta pärast on riigil olemas piisavalt vahendeid üha kasvava pensionäridehulga nõudmiste rahuldamiseks.

Süsteem võib muutuda

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Annikky Lambi sõnul näitavad analüütikute esialgsed arvutused, et aastal 2011 ületavad pensionikulud selleks sotsiaalmaksust laekuvaid tulusid ligi 1,9 miljardi krooniga. Selleks ajaks on tänavu ligi kuue miljardi kroonini kasvav pensionireserv kahanenud 1,2 miljardi kroonini.

Lambi sõnul on tõenäoline, et järgmistel aastatel kogutav pensionireserv ammendub ning lisaraha pensionide maksmiseks tuleb otsida teistest allikatest. «Valitsus on seni suunanud pensionireservi pidevalt riigieelarve ülelaekumisi ja ilmselt see nii ka jätkub,» selgitas ta. «Kui peaks juhtuma nii, et ülelaekumisi ei ole, küllap siis leitakse vajalik raha muudest allikatest.»

Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütiku Andres Võrgu sõnul ei saa praegu veel ennustada, kas Eesti pensionisüsteem suudab pikas perspektiivis senisel moel püsima jääda. «Reformi alguses kujundati väga konservatiivne esimese samba pensionide indekseerimise mehhanism, seetõttu tekkisid hea maksulaekumise aegadel ülejäägid,» selgitas ta. «Kuna indekseerimine ei käinud kaasas tegeliku elukalliduse tõusuga, on tulnud teha erakorralisi otsuseid pensionide tõstmiseks,» lisas ta.

Nüüd on valitsus Võrgu sõnul otsustanud kogunenud reservtulud pensionideks ära kulutada, loobudes konservatiivsest indeksipoliitikast.

«Varem oli halb see, et poliitikud tõstsid pensione oma suva järgi, samas oli pidevalt teatav puhver olemas,» märkis ta. «Nüüd aga kerkib küsimus, mida teha puhvrite puudumisel ja kuidas reageerib pensioniindeks näiteks majanduslangusele.»

Võrk nentis, et kui valitsus on võtnud eesmärgiks pensione kahekordistada, siis polegi muud alternatiivi kui pensioni baasosa suurendamine. «See aga toob paratamatult kaasa defitsiidi,» ütles ta.

Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul oli pensionireservi peatne defitsiit minek juba pensionireformi alustades hästi teada. «Reformi mõte ongi see, kuidas ühel hetkel seda puudujääki katta,» selgitas ta. «Praeguse valitsuse kindel joon on, et riigieelarve ülelaekumised lähevad ikka suures osas pensionireservi.»

Michal märkis, et teoreetiliselt on halvematel aegadel võimalik kasutusele võtta ka stabilisatsioonireserv, kuid praegu ta sellist ohtu ei näe. «Eesti majanduses ei ole tulemas mingit krahhi, see on terve jahtumine. Kui ka edaspidi ülejäägiga riigieelarveid planeerida, tuleb ikka ülejääk,» ütles ta.

Reserv väljamakseteks

Reformierakonna peasekretär lisas, et koalitsiooninõukogu oli pensionide kahekordistamise osas üksmeelel. Pensionireformi ühe arhitekti, sotsiaaldemokraatide aseesimehe Eiki Nestori sõnul ongi pensionireserv kogutud selleks, et see pensionäridele välja maksta.

«Ei ole võimalik ühe-kahe aastaga koguda kokku seda rahahulka, mis tuleks defitsiidi katteks välja maksta aastani 2035,» kinnitas ta. «Praegu on reservis vahendid väljamaksete tegemiseks aastani 2011. See aga tähendab, et reservi täiendamine peab jätkuma.»

Kuna edaspidi toimuvad pensionitõusud vaid indekseerimise kaudu, annab see Nestori sõnul rahandusministeeriumile kindla aluse eelarve planeerimiseks, nii et pensionikassa puudujääk saab igal juhul kaetud.

Ingvar Bärenklau, Postimees

Mõjus tõus

Prognoositav keskmine pension (kroonides):

  • 2007 – 3768
  • 2008 – 4581
  • 2009 – 5330
  • 2010 – 6095
  • 2011 – 6758