Pensionitõus sõltub paari tuhande meestöölise keskmisest palgast
Eestis on vaid 1897 meessoost tootmislihttöölist, kelle keskmine palk võetakse aluseks riiklike pensionide võrdlemiseks Euroopa sotsiaalkindlustuse miinimumnõuetega.
Eesti ligi 300 000 vanaduspensionäri pensionide vastavust Euroopa miinimumstandarditega kontrollitakse lähtudes nõudest, et 30-aastase pensionistaažiga isiku vanaduspension peab moodustama vähemalt 40 protsenti tavalise meeslihttöölise netopalgast.
Eestis on võetud meestöölise töötasu kindlakstegemisel aluseks tootmislihttööline ametiala koodiga 9320, keda statistikaameti andmete kohaselt töötab kaheksas protsendis ettevõtetes ning neid on kokku vaid 1897 meest.
See valim on majanduse olukorra kirjeldamiseks Eestile suhteliselt ebasobiv, sest masinatööstuse osa Eesti majanduses on suhteliselt madal.
Pensioniekspert Lauri Leppiku sõnul koostati sotsiaalkindlustuskoodeks 1964. aastal ning selle tekst tugineb suures osas 12 aastat varem koostatud rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonile.
«Aeg on edasi läinud, ent koodeks on paraku endine,» kommenteeris Leppik.
«Koo- deksi sotsiaalne standard pärineb sisuliselt poolsajandi tagusest ajast ning peegeldab tolleaegset majanduse struktuuri ja peremudelit – siit ka viide masinatööstuse meeslihttöölisele.»
Statistikaga tegelevate ekspertide hinnangul on 1897 inimese suurune grupp Eestis liiga väike, mistõttu võib palgapoliitika või turukonjunktuuri muutus mõnes üksikus ettevõttes tekitada leitavas keskmises palgas suhteliselt suuri kõikumisi.
Vähe võrdlusvõimalusi
Ka statistika kinnitab, et meeslihttöölise palk on viimastel aastatel suhteliselt suurtes piirides kõikunud – aastases võrdluses näiteks 1999. aastal langes kuupalk 1,7 protsenti, 2001. aastal tõusis 22 protsenti ning mullu oli kasv vaid 0,1 protsenti. Samal ajal on Eesti keskmine palk tõusnud pidevalt ligi kümme protsenti.
«Võrdlusbaas peaks olema laiem ehk mingi suurem ja olulisem töötajate kategooria,» märkis Hansapanga analüütik Maris Lauri. «Eks see mitmeid küsitavusi tekita.»
Näiteks Viru Kalatööstuses pole ühtegi ametikoodi 9320 alla minevat meessoost koostajat, sorteerijat, käsitsipakkijat või pesijat.
Balti Laevaremonditehase erinevates tütarfirmades töötab aga ligi 120 selle koodi alla minevat töölist.
Elektrimootorite mähkija Andrei Holodov ja metallkonstruktsioonide koostelukksepp Igor Kaber olid eile üllatunud, kuuldes, et nende palk mõjutab pensionide tõusu.
Samas tunnistasid nad, et nende palgad pole eriti viimastel aastatel tõusnud, mistõttu on ligi 5000-kroonise netopalgaga suhteliselt keeruline toime tulla.
«Näiteks oleks vaja korterit, kuid sellise palgaga laenu saada on väga raske,» rääkis Holodov.
«Samas on ka praegune pensionitase suhteliselt madal,» lisas Kaber.
Ebatõene ülevaade
Kuna tööstuses on suhteliselt suur osa erinevatel preemiatel ja boonustel, mida statistikaamet meestöölise tunnipalgas ei arvesta, ei pruugi ka leitav netopalk tööliste tulusid kõige paremini kajastada. «Inimlikult saan ma küsitavustest aru, kuid statistikaamet ei saa siin midagi teha, meie lähtume rahvusvahelistest nõuetest,» kommenteeris statistikaameti palgastatistika osakonna juhataja Mare Kusma tekkinud probleemi.
Lauri Leppiku sõnul on Euroopa Nõukogu hoolimata küsitavustest metoodikat Eestis siiski aktsepteerinud.
«Eks arvestades valimit võib oodata selles palgakategoorias kõikumisi,» märkis Leppik.
«Sotsiaalkindlustus-koodeks pole piibel, vaid on surelike inimeste ligi pool sajandit tagasi koostatud kokkulepe, mille mõõdupuud kipuvad paraku üha enam ajast maha jääma. Muidugi ei tähenda see, et riik ei võiks koodeksi standardit ületada.»
Aivar Reinap,
majandustoimetuse juhataja