Uudised

Loodava koalitsiooni kava tõsta keskmine pension aastaga 3000 kroonile ei ole ekspertide arvates majanduslikult võimalik, sest see lööks pensionikassasse kümne aastaga üle 11 miljardi kroonise augu.

“Täiendav pensionitõus tähendab seda, et sellel aastal on vaja leida täiendav 400 miljonit, mis viib pensionikassa defitsiidi sellel aastal 763 miljoni kroonini,” ütles rahandusminister Taavi Veskimägi. “Järgmise aasta täiendav pensionitõus tähendab pensionikassa defitsiiti 1,95 miljardit, mis viib sinnani, et pensionikassa defitsiit on 2015. aastal üle 11 miljardi krooni.”

Võrdluseks tõi Veskimägi riigi stabiliseerimisreservi, mis aastaid kogutuna ulatub ainult veidi üle 5 miljardi krooni.

“Pealegi ei ole ma kindel, et see koalitsioon, kuhu kuulub Rahvaliit, kes on korduvalt teravalt kritiseerinud minu valitsussektori kulude vähendamise plaani, suudab tegevuskulusid vähendada,” välista Veskimägi võimaluse, et pensionitõusuks vajalik raha saadaks kokkuhoiust.

“Arvestades aga tekkiva vasak-tsentristlikku poliitikat viljeleva koalitsiooni üldist soovi igas eluvaldkonnas rohkem kulutada, anda maksuvabastusi, suurendada kulutusi teatud poliitikateks, ei ole võimalik neid kulutusi finantseerida tänase maksukoormuse tasemel. Seega toob see paratamatult kaasa kas maksude suurendamise või alustatakse laenuga kulutuste finantseerimist,” ennustas Veskimägi.

Rahvusvahelise audiitorfirma AS Ernst & Young Baltic maksukonsultant Marko Saag ütles, et on rahandusministri kommentaariga täielikult nõus. “Igal bilansil on kaks poolt: varad ja kohustused ja bilanss peab olema tasakaalus,” ütles Saag. “Kui riik otsustab suurendada kohustusi ja lisaks veel loobuda varadest, läheb tasakaal paigast ära ning kuskilt tuleb varasid juurde saada või loobuda muudest kohustustest.”

Koalitsiooni plaani kritiseeris ka Eesti Pank. “Klassikaline käsitlus eelarve tasakaalust nõuab, et jooksvad kulutused kaetakse jooksvate tulude arvel,” teatas Eesti Pank. “Seega ei ole stabilisatsioonifondi või riigilaenu kasutamist riigi jooksvate kulude katmiseks kooskõlas eelarve tasakaalu põhimõttega.”

Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ütles aga, et raha pensionitõusuks saadakse võimaluste piires riigieelarve vahenditest. “Riigieelarvesse koguneb rohkem raha sellest, et tulumaks alaneb aeglasemas tempos ja ka tulude enamlaekumisest tekib vaba raha,” ütles Atonen. “Kõik on planeerimise küsimus.”

Kuid kas see tähendab siis, et üldine maksukoormus suureneb? “Ei tähenda, me oleme selle kokku leppinud, et üldine koormus jääb vähemalt samale tasemele,” vastas Atonen. “Tulumaksuvaba miinimum kasvab, tulumaks alaneb. Ma arvan, et üldine maksukoormus ei vähene, aga ta ka ei kasva.”

Rahandusministri kommentaar aga üllatas Atoneni. “Taavi Veskimägi on minister, kellest ma pean ise lugu…, ma olen üllatunud, veel eile (üleeile – toim.) tegi ta ise ettepaneku tõsta tulumaksuvaba miinimum 3000 kroonile, aga sellest plaanist on pensionireform odavam. Kui ta ise unistab, miks ta siis teist, aga odavamat plaani realistlikuks ei pea,” rääkis Atonen.

Rahvaliidu Riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Männik ütles aga, et kuna koalitsioonilepingu arutelu on veel pooleli, on ka arvutused riigi tulude ja kulude kohta täpsustamisel. “Seega mingitest konkreetsetest arvudest on veel liialt vara rääkida,” ütles Männik. Põhimõtetest on Männiku sõnul kokku lepitud, et valitsusliit jätkab alalhoidlikku eelarvepoliitikat ning säilitab üldise maksukoormuse 2003. aasta tasemel.

Villy Paimets