Eesti
Filtreeri
Euroopa Liidu ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile
Miitingulised nõudsid paremat pensionijaotust
Veerand pensionäre teenib lisaraha
Toompeale kogunes meelt avaldama ligi 5000 pensionäri
Täiendava kogumispensioniga liitunuid on üle 60.000
Kogumispension sai I kvartalis 329 miljonit krooni
EVK toetab laste loodushariduse konkurssi

Pensionisüsteem peab rahvastikuarengutega kaasas käima

26.02.14 Postimees

Peaministri majandusnõunik Aare Järvan ütles rahvaarvu vähenemist kommenteerides, et pensionisüsteem peab rahvastikuarengutega kaasas käima ja seetõttu on uued reformid möödapääsmatud.

«Minu teada on rahandus- ja sotsiaalministeeriumi koostöös valminud ka põhjalik selleteemaline analüüs. Lähiaastatel oleks õige otsustada, milliseks kujuneb riiklik pensionikindlustus pärast seda, kui pensioniiga jõuab 65. eluaastani 2026. aastal,» sõnas Järvan.

«Kindlasti peaks keskmine pensionile mineku iga aja jooksul tõusma. Võib olla olekski juba praktiline loobuda kesksest pensionieast. Lihtsalt need, kes tahavad varem töölkäimise lõpetada, peavad leppima madalama pensioniga ja vastupidi. Need vähendused-lisandused peaksid olema aktuaarselt ehk kindlustusmatemaatiliselt õiglased. Praegune eelpension ja edasilükatud vanaduspension seda päriselt pole.»

Statistikaameti prognoosi nimetas ta baasstenaariumiks, mille tegelikku kulgemist mõjutavad nii rahva muutuvad hoiakud kui ka riigi poliitika. «Isegi kliima soojenemine ja muu maailma konfliktikolded võivad seda pilti tuntavalt muuta,» märkis Järvan.

«Ma hästi ei usu, et oleme ka järgneva veerandsaja aasta jooksul valmis massiliseks võõrtööjõu sissetoomiseks. Erialaspetsialistide puhul muutuvad piirangud praegusest ilmselt soodsamaks.»

Toomas Randlo
Teelemari Loonet