Eesti
Filtreeri
Rahandusminister allkirjastas kaks pensionireformialast määrust
Pensionikampaania algas
Täna algab riiklik pensionireformi kommunikatsioonikampaania
Eesti Väärtpaberikeskus avas Pensionikeskuse lehekülje

Pensionisammastele veel toetuda ei anna

29.02.08 Äripäev

Ehkki teise ja kolmanda pensionisamba maht küündib 15 miljardi kroonini võib inimeste hulka, kes hetkel endale sammastest märkimisväärset pensionilisa teenivad lugeda kokku vaid sadades.

Teise sambasse on praeguseks raha voolanud 11,2 miljardit krooni ning kolmandasse sambasse läbi fondide ja kindlustusseltside umbkaudu 3,2 miljardit krooni. Pealtnäha tundub, et summad on suured, kuid pannes siia kõrvale ka pensionisüsteemis raha koguvate liitujate kõrge numbri, tuleb inimese kohta pensioniraha siiski nii vähe, et siit mingit pensionilisa veel välja ei mängi.

Nii näiteks tuleb iga II sambaga liitunu kohta pensionivara kõigest 20 000 krooni. Kolmandas pensionisambas on keskmine investeering veerandsaja tuhande krooni ümber. Loomulikult on ka erandeid. Eesti Väärtpaberite Keskregistri andmeil on paarkümmend inimest, kes on III pensionisamba fondidesse jõudnud investeerida juba üle miljoni krooni. Tegemist on summaga, mis annaks juba märkimisväärse pensionilisa ning mis võiks keskmisel pensionikogujal paari-kolmekümne aasta pärast ka endal koos olla.

Väikse raha väljavõtmine pensionisammastest aga siiski juba toimub. Eesti Kindlustusseltside Liidu andmeil maksti möödunud aastal läbi kindlustusseltside III samba pensionideks välja 82,6 miljoni krooni.

Hansa Elukindlustus ASi juhatuse esimehe Mihkel Mandre sõnul on selle numbri sees ka lepingute katkestamised ning III samba lepingutest raha osalised väljavõtud.

“Praegu on enamik sellest väljamakstud kolmanda samba summast välja võetud ühekordsete summadena. Seda põhjustel, et enamik lepinguid on ikkagi praegu veel noored ja kogumisfaasi alguses ehk suuremad väljamaksed jäävad tulevikku. Lõppenud on valdavalt kolmanda samba lepinguid, mis on tehtud 5-10 aastat tagasi ja neisse kogutud summad on ka suhteliselt väiksemad, aga kasvavad pidevalt”.

Kuna keskmised pensioniks kogutavad summad pole märkimist väärt, on eluaegseid lepinguid pensionide väljamaksmiseks tehtud veel väga vähe. “Hansa Elukindlustuses on hetkel väike arv – 53 lepingut, kus väljamaksed on eluaegse pensionina.

Sama kinnitas ka Seesam Life’i juhatuse esimees Erki Kilu. “Kuna kogunenud summad on üldiselt suhteliselt väikesed, siis makstakse need välja lihtsalt ühekordse maksena. Regulaarselt igakuulist pensioni saavate klientide arv on meie firmas umbes paarkümmend.

Nii teise kui ka kolmanda pensionisamba fondide ja kindlustuslepingute mahud on endiselt algusjärgus. Lähima kümne aasta jooksul jätkub varade mahu kiire kasv ja pensioni väljamakseteks veel palju raha ei lähe,” lisas Kilu.

SEB Ühispanga Elukindlustuse müügi- ja turundusvaldkonna juhi Maarika Liivamägi sõnul on nende väheste hulgas, kes pensioniraha välja võtavad, populaarseim viis võtta pension välja kindla perioodi peale (5-15 aastat).

“Ilmselt sõltub see asjaolust, et lõppevatesse lepingutesse kogunenud summad pole lühikest kogumisperioodi arvestades olnud eriti suured ja neid eluaegse pensionina välja võtta ei ole otstarbekas,” kinnitas eelnevate kindlustusspetside väidet ka Liivamägi.

“Eluaegsete väljamaksete lepingu sõlminud kliendid on enamasti huvitatud tulumaksusoodustuse kasutamisest või on summad piisavalt suured, et saada arvestatavat pensionilisa,” lisas Liivamägi, kelle sõnul on SEB Ühispanga Elukindlustusel hetkel 85 klienti, kellele tehakse regulaarseid (pensioni)väljamakseid (neist paar on lastelepingud).

Kuna pensionide väljamakseid on senini väga vähe pole ka välja kujunenud klientide hulgas meelepärast väljamaksemeetodit.

“Nii väikese väljamaksete arvu pealt ei ole veel võimalik teha üldistusi väljamaksete kohta. Võetakse nii eluaegset kui ka vaid teatud perioodi jooksul väljamakstavat pensioni,” tõdes Erki Kilu. Liivamäe sõnul on tähendada, et eluaegsete pensionilepingute puhul kasutatakse alati garanteeritud perioodi (tavaliselt 5-10 aastat). Põhiline argument garantiiperioodi valimiseks on see, et raha oleks päritav, lisas ta.

“Suuremat väljamaksete aktiivsust ja ka uusi võimalusi tekib kindlasti alates 2009. aastast kui saab ka teisest sambast raha eluaegse pensionina välja võtta, aga ka siin on suuremaid väljamaksete arve turul oodata pigem kümne-kahekümne aasta pärast,” ütles Mandre.

Raivo Sormunen