Uudised

Hoolimata statistikute ennustustest, et osa töölkäijatest ei ela pensionieani, eriti kui seda tõstetakse, kasvab kolmanda pensionisamba ja investeerimisteenuste kasutajate arv hoogsalt.

Konkurentsitult populaarseim on inimeste seas teine pensionisammas, mis suurele osale on samas ka kohustuslik.

Samas kahekordistub igal aastal ka nende arv, kes paigutavad raha kolmandasse pensionisambasse või investeerivad teiste teenuste kaudu, mis mõeldud just vanaduspõlve kindlustamiseks.

Eelmise aasta lõpus oli kolmanda sambaga liitunud 90 500 inimest, peaaegu iga kuues töötav inimene. Koos teise sambaga on kogumispensioni kliente praegu 497 000.

Säästud kahekordistusid

Neile lisandub veel umbes paarkümmend tuhat inimest, kes on teinud pikaajalised investeeringud aktsiafondidesse ja investeerimishoiustele, mis tavaliselt kannavad samuti vanadusepõlve kindlustamise eesmärki.

SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni arendusjuhi Kai Kutsari sõnul kahekordistus mullu investeeritud raha hulk.

«Inimesed investeerivad huviga ning on tuleviku suhtes optimistlikud, kuigi statistikud kohati teisti räägivad,» lausus ta. «Selliste teenuste eeliseks on kahtlemata ka see, et pensioni saab välja võtta juba 55. eluaastast ja sinna kogutud summad päranduvad.»

Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukase sõnul panevad inimesed enamjaolt oma raha kindlustuse peale, kuid kasv on kiire ja suur just fondide osas. «Hästi läheb ka viimastel kuudel välja tulnud investeerimishoiustel,» märkis ta.

Enam säästavad raha vanaduspõlveks mehed, kuigi nende keskmine eluiga on naiste omast lühem. Kutsari sõnul valivad mehed ka suurema riskiastmega tooted, samas kui naised keskenduvad pigem kogumisele ning teevad igakuiseid sissemakseid.

Riskihirm

Keskmine igakuine sissemakse on nii Kutsari kui Lukase sõnul 600–700 krooni ringis. Investeerijate seas leidub aga neidki, kes on näiteks fondidesse paigutanud korraga mõnekümne tuhande kroonise summa.

«Ajalugu näitab, et pikemas perspektiivis kasvab paigutatud raha inflatsioonist kiiremini, kuigi hetkelised kõikumised võivad inimesed ettevaatlikuks muuta,» rääkis Kutsar.

Samas on ka inimesi, kelle igakuine investeering ei ületa paarisaja krooni piiri. Pangainimesed seda varianti aga eriti ei soovita, sest sellisel juhul ei ole võimalik tekkinud summasid märkimisväärselt kasvatada ning inimesi või tabada pettumus.

Lukase hinnangul ei tohiks statistikat ka päris pimesi usaldada, sest see on tihti tehtud inimese sünnihetke arvestades.

«Kui sa oled aga juba 25. aastani elanud, siis on üpris suur tõenäosus, et vead ka pensionini välja,» märkis ta.

Statistika järgi näeb pensionipõlve Eestis vaid napilt kuus meest kümnest. Selline prognoos kehtib praeguste 30ndais-40ndais inimeste kohta. Noorematel aga on juba lootust, et paranev elukvaliteet toob elueale pikendust.

Eesti naistest on statistika järgi lootust elada pensionieani 85 protsendil, meestest 58-l.

Meeste pensioniiga on praegu 63 eluaastat ja naistel kasvab see lähiaastatega samuti 63ni. Samas on valitsusest kostnud arvamusi, et paarikümne aastaga võiks tõsta penisoniea 67. eluaastani, sest praegu on Eestis penisoniiga üks Euroopa madalamaid.

Hindrek Riikoja