Uudised

Eesti ettevõtjad uurivad valitsuses maad, kas riik võtaks kohustada pensionifonde kindla osa teise pensionisamba rahast Eestisse investeerima.

Ettepanek on samast murevihust, mis ajendas kaaluma riigi reservide Eestisse toomise võimalust – majanduse tervis ei ole hea, finantseerimisallikad on üldine majanduskliima kinni külmetanud. Aga raha on hädasti vaja just nüüd, et mitte võlgu jääda partneritele, ellu jääda ning edasi tegutseda.

EASi, KredExi ja muudest riigi vahenditest enam ei piisa. Kaaluda tuleb kõiki võimalusi ja leida tasakaalupunkt – millest mida ja kuivõrd toetada, kui kõigeks ei jätku. Ses mõttes tasub vaagida kõiki ettepanekuid, kuigi valitsusest on oma mõtteid välja pakkunud õigupoolest vaid Juhan Parts.

Äripäeva meelest ei ole tasakaalupunkt teise pensionisamba kohal ning kui me lükkame samba surves majanduse alla, murraksime ka selle.

Meie pensionifondidesse läheb iga kuu 300-400 miljonit krooni. Soliidne summa võib tõesti tunduda hea päästerõngana ja tekitada rahvusliku tundepuhangu, et meie kogutav raha tuleks panna meie majandust kasvatama! Kui meie ei usalda oma ettevõtteid, kes siis veel, küsib Parts tänases lehes.

Poolas näiteks on 95 protsenti pensionifondide rahast oma maal ja sealne majandus on tõesti pisut paremas seisus kui meil.

Toimetus ei riskiks siiski ka parematel aegadel kehtestada nõuet, et näiteks neljandik pensionisambast tuleks fondidel Eestis püsti panna. Praegu ei keela tegelikult miski pensionifondidel raha Eestisse paigutada. Finantsasutus saab luua fondi, mis investeeribki siinseisse ettevõtteisse, teoreetiliselt kas või 100%. Ja kui Eestisse investeeriv fond avalikkuse ees oma tegevusest aru annab ja pensionipõlveks raha kogujad ise omal vabal tahtel just sellise fondi valivad, siis see olekski nende vastus ettevõtjatele.

Teoreetiliselt, sest praegu pole õieti millegi silma rõõmustava alla raha panna, vaid üksikute ettevõtete väärtpaberid tuleksid kõne alla. Meil on eelmisest aastast hulk halbu näiteid selle kohta, kuidas pensionifondid ostsid kokku siinsete ettevõtete rämpsvõlakirju, sh selliste ettevõtete omi, mis olid fondi panga kliendid-suurlaenajad. See ongi peamine põhjus, miks ei ole kohustusliku investeerimispiiri seadmine hea mõte.

Suurem huvi Eesti ettevõtete võlakirjade ja aktsiate ostmiseks tekiks alles siis, kui riik viib riigiettevõtted (osaliselt) börsile, nt Tallinna Sadama, Eesti Energia. Ettevõtted peaksid ise rohkem püüdma börsilt või alternatiivturult raha kaasata, ent investorite, sh fondide usalduse võitmine nõuab aega. Praegu on riigil veel kasutamata võimalus kaasata rahva raha teistpidi – riigi võlakirju välja andes. Proovime enne selle ära.