Eesti
Filtreeri
Pensionifondid Eesti väärtpaberitesse eriti ei investeeri
NASDAQ OMX üliõpilastööde konkursi võitis Jaan Roos
Eesti investeerimisfondid kaotavad osakuomanikke
Eesti väärtpaberiturg 2011. aastal
Kolmanda samba pensionifondid jäid kõik miinusesse

2011

Suurpangad kaotavad kolmanda pensionisamba fondiomanikke
Ettevõttel avaneb võimalus panustada töötaja III sambasse

Pensionisammas järjenumbriga neli

03.01.05 Eesti Päevaleht, Ärileht

Alternatiivseid pensionisambaid leidub aktiivsele inimesele piisavalt.

Kes kogub raha igakuiste maksetena teise või kolmandasse sambasse, kes istutab astelpaju, kes kasvatab lapsi. Üks populaarseid sambaid on ka kinnisvara ning mitte asjata. Tõenäoliselt on just kinnisvarasse raha paigutanud teeninud viimastel aastatel tulevast pensioni kõige kiiremini.

Täna maksab Tallinnas kesklinnas paiknev kahetoaline remonditud korter keskmiselt 17 000 kr/m². Hinnates 30-aastases perspektiivis kesk-miseks hinnatõusuks neli prot-senti aastas, kujuneb sarnase korteri ruutmeetrihinnaks 30 aasta pärast umbes 55 000 kr/m². Ehk teisisõnu, tavasuurusega kahetoalise korteri hind jääb umbes kolme miljoni krooni (sel ajal juba umbes 200 000 eurot) piirimaile.

Hinnad ajast ees

Majandusteadlaste väitel kulub Eestil Euroopa Liidu keskmise elatustaseme saavutamiseks ligi 30 aastat. Täna on vahe palgatasemes keskmiselt nelja-viiekordne. Vahe suurlinnade kinnisvarahindades jääb valdavalt kahe-kolme korra piiresse. Kas sellest võiks järeldada, et siinsed kinnisvarahinnad on ajast ette rutanud? Mõnevõrra küll. Osaliselt on selle põhjustanud kiirelt turule voolav laenuraha, mis võimaldab hindadel kiiremini kasvada, kui elanikkonna sissetulekud muidu lubaksid.

Kiirest kasvust hoolimata pole põhjust prognoosida hinnatõusu lõppemist. Elanike sissetulekud on jätkuvalt tõusul, samuti kasvab pankade poolt väljastatavate laenude arv. See on tulevikus hinnatõusu jätkumise otseseks mootoriks, mis toob välja kinnisvaraturu peamise eelise ülejäänute investeerimisalternatiivide ees – stabiilsuse. Lühiajaliselt teevad aktsiaturud kindlasti kiiremaid tõuse kui stabiilne kinnisvarasektor. Paraku kaasnevad nende tõusudega pahatihti ka kiired langused, mis pensionikogujale ei pruugi sugugi meeltmööda olla. Nii võib diletandist börsihai pärast järjekordset musta päeva avastada, et pensionisammast tuleb taas nullist koguma hakata. Kinnisvara puhul on võimalikud kaotused märkimisväärselt tagasihoidlikumad.

30 aasta kaugusesse tulevikku vaadates võime tõenäoliselt rahulolevalt nentida, et enam pole arstidel põhjust põhjanaabrite juurde tööle sõita. Palgad on siin- ja sealpool lahte võrdsed. Samuti on kadunud mitmekordsed vahed kinnisvarahindades, sest ostjate võimalused on sarnased. Siiski pole põhjust arvata, nagu puuduksid hinnavahed täielikult. Ajaloolisele kogemusele tuginedes on suurlinnade hinnatase olnud väiksematest püsivalt kõrgem. Seega pole mingit põhjust loota, et tööjõu vaba liikumise ning maksuseaduste erisuse puudumise korral võiks Tallinna eluasemete hinnad kunagi ületada Helsingi või Riia taset. Kui just Tallinna linnavalitsus ei suuda oma haldusterritooriumi inimeste arvu vähemalt kolmekordistada.

Kindel sammas

Kinnisvarahinnad on elanikkonna tulevikuootuste suurepäraseks testriks. Kui usutakse sissetulekute stabiilset paranemist ning majanduse kasvu, julgetakse ka laene võtta ning elamistingimusi parandada. Täna pole mingit põhjust kahelda Eesti majanduskasvu oluliselt kiiremas tempos Euroopa Liidu keskmisega võrreldes. See teebki kinnisvarast kindlana tunduva pensionisamba.

Ain Kivisaar, kinnisvaraspetsialist