Uudised

Elanikkond vananeb ja inimesi kutsutakse vanaduspõlve eest rohkem ise hea seisma. Rootsi elukindlustusfirmade käitumine ja nõrk järelevalve on aga pensionikogujast teinud omamoodi riskikapitalisti, kelle turvaline põli on sama kindel kui lotovõit. Nii kritiseeris olukorda hiljuti päevaleht Svenska Dagbladet.

Õhumüüjad

Säästude paigutamine Rootsi vanimasse ja mainekaimasse elukindlustusfirmasse Skandia Liv ei ole taganud turvalisust, kindlustusmüüjate lubadused kuni 20%-lisest tulususest on osutunud blufiks. Täna on enam kui 180 000 rootslast saanud elukindlustusfirmalt teate pensioni väljamaksete vähendamisest ning päev päeva järel on toonud paljastusi Skandia juhtide skandaalsetest tegudest firma ja kindlustusvõtjate rahaga.

Pensionide väljamakseid sundis Rootsi elukindlustusseltse kärpima viimaste aastate suur ja arvatust pikem börsilangus. Üksi 2002. a kahanes Rootsi elukindlustusseltside vara ca 90 mld Rootsi krooni võrra. Korraga oli enamik seltse seisus, kus lubadusi oli antud rohkem, kui kattevara välja andis. Et paljud firmad aktsiad kiirustades ära müüsid, pole selle aasta börsitõus firmasid miinusest kergitanud. Rootsi finantsinspektsioon nõuab aga, et hiljemalt 2004. a lõpuks oleks elukindlustusseltsidel 100% kattevara taastatud.

Pikka aega ei tahtnud omavahel konkureerivad seltsid probleeme tunnistada. Väljamaksed jätkusid endisel tasemel. Uute kindlustuste müümisel lubati jätkuvalt kõrget tulusust, ehkki müüdi õhku. Lõpmatuseni ei saanud pidu siiski kesta ning SEB Trygg Liv tegi lõpuks esimese sammu, alandades 1. oktoobrist 100 000 kliendi pensioniväljamakseid 6% ehk 420 mln Rootsi krooni võrra. Järgmisena võttis Folksam hoiustajatelt firma seisu parandamiseks 4 mld Rootsi krooni. Tagasivõtmine toimus pensionikontodele varasemate heade aastate eest välja jagatud li-saintressi arvel – sissemakstud summasid ja garanteeritud 3%-list intressi üldjuhul puutuda ei saa. Sisuliselt maksid pensionärid kinni börsimulli lõhkemise ja kindlustusseltside valeotsused. Nördimust tekitab hoiustajates eelkõige see, et probleemidest nii kaua vaikiti ja vassiti.

SEB Trygg Liv lõi teisegi pretsedendi, murdes Rootsis 40 aastat kehtinud kirjutamata reegli, et pensionäridel, kellele selts on hakanud väljamakseid tegema, summasid enam ei vähendata. Paljud kindlustusvõtjad on nördinud ja plaanivad kohtuteed. Formaalselt on aga õigus seltsidel, kel on seaduse järgi selline võimalus olemas. Ning nüüd, kus psühholoogiline barjäär on murtud, plaanivad väljamakseid alandada ka teised seltsid.

Rootsi pensionisäästjail on vähe ülevaadet ja kaasarääkimise õigust miljardite kroonide osas, mis on talletatud kindlustusfirmades või fondides. Rahulolematust pole samuti millegagi näidata, sest elukindlustusseltsi vahetamine on võimatu. Nii on jäänud vaid loota, et firma juhtkond käitub firma parimates huvides.

See usaldus pole end paraku õigustanud. Praegu on lehtedest pikalt lugeda Skandia endistele juhtidele ja nende poegadele-tütardele firmast sokutatud luksuskorteritest ning nende kulukast remondist kindlustusfirma arvel. Kuna Skandia ei saa pensionikindlustuse harult otse tulu teenida – kasum peab minema hoiustajatele –, on püütud ammutada muid hüvesid või seadustest ringi minna. Vahetult korteriskandaali eel tuli välja sõltumatu uurimiskomisjoni raport, mis paljastas küsitavad tehingud Skandia ja selle elukindlustusseltsist tütre Skandia Liv vahel – need olid 1,3 miljonile kindlustusvõtjale ebasoodsad ja kosutasid pigem börsiettevõttest emafirmat.

Usalduskriis

Et see kõik on võimalikus saanud, on osaliselt pikemate arengute tulemus. Nii on Rootsi valitsuse maksupoliitika kapitali, vara ja pärimise kõrge maksustamisega soosinud aktiivsete omanike “väljasuremist”. Selle asemel domineerivad institutsionaalsed (passiivsed) omanikud, kes on firmade igapäevase juhtimise usaldanud palgalisele juhatusele. Et süsteemis pole piisavalt läbipaistvust ja mängus vähe firmajuhtide isiklikku riski/raha, on juhid saanud ahnitseda ülikõrgeid palku ja boonuseid ja lahkumishüvitusi. Skandaalid on raputanud mitmeid Rootsi suurfirmasid, nagu ABB, mille kunagi tunnustatud juht Percy Barnevik kulutas hulga oma kõrgelt makstud aega isiklike pensioniplaanide lihvimiseks. Elukindlustusseltsides on karistamatuse tunnet lisanud klientide “sunnismaisus”.

Rootsi valitsus rahustab, et praegune kriis pole finants- ega majanduskriis – rikkumised on piirdunud paari firmaga. Usalduskriis on aga tõsine. Usalduse taastamiseks kaalub valitsus uusi reegleid, mis annaks säästjaile parema ülevaate seltsi juhtimisest ja suuremad õigused otsuste mõjutamiseks. Ilmselt saab edaspidi ka hõlpsamalt seltsi vahetada. Seltsi juhatusse tahetakse rohkem sõltumatuid liikmeid, kaalumisel on trahvid rikkujate karistamiseks ja hoiusegarantiid nagu pangahoiuste kindlustamiseks. Seniks aga jääb pensionikogujal loota, et ülejäänud seltsid toimivad korrektselt. Kuni pole tõestatud vastupidist.

Sirje Rank