Uudised

Elu tragöödia seisneb selles, et me saame vanaks liiga ruttu ja targaks liiga hilja, nentis kord Benjamin Franklin. Kas sama tunne ootab ees ka Eesti tulevasi pensionäre?

• Pensionisüsteemi teine ja kolmas sammas paneb pensionid sõltuvusse finantsturgudest

Eesti pensionireform on seni pälvinud eelkõige kiitvaid hinnanguid tänu teise sambaga liitunute suurele arvule. Ent teisalt on liitujate arv reformi kui terviku hindamisel väga kitsas kriteerium. Et otsustada Eesti pensionireformi edukuse üle, tuleb seega eeskätt küsida: kas uus süsteem suudab ikka saavutada pensionireformi kavas (“Pensionireformi kontseptsiooni põhipostulaadid”) seatud eesmärke?

Reformikava kohaselt peaks loodud pensionisüsteem olema läbipaistev ja võimalikult lihtne, tagama Euroopa sotsiaalkindlustuse miinimumstandardite järgimise ning kindlustama ühiskonna poolt nõutud tulude ümberjaotamise. Reformi eesmärgiks on ka riigieelarve tasakaal, varimajanduse osakaalu vähendamine, finantsturgude arendamine ja majanduskasvu soodustamine.

Mil määral võimaldab loodud kolmesambaline pensionisüsteem kõiki seatud eesmärke saavutada, on aga vägagi küsitav.

Puudulik info

Kuigi pensionireformi eesmärgiks seati luua lihtne ja läbipaistev süsteem, millest oleks kerge aru saada, on uus süsteem pigem raskesti hoomatav.

Esimese samba pension koosneb kolmest eri komponendist (baasosak, staažiosak ja kindlustusosak). Võib eeldada, et paljudel elanikel puudub täpsem ettekujutus, millest nende tulevane pension sõltub, missugune seos valitseb nende eest makstud sotsiaalmaksu ja tulevikus saadava pensioni vahel ning kuidas tõlgendada infot kogutud aastakoefitsientide kohta.

Reklaamikampaaniad, mis propageerisid liitumist teise sambaga, ei maininud pahatihti üldse, et liitumine teise sambaga vähendab tulevikus esimesest sambast saadavat pensioni, kuna väheneb kindlustusosaku aastakoefitsiendi suurus. Paljudel juhtudel ei saanud liitujad informeeritud valiku tegemiseks piisavat teavet, mis vähendas reformi elluviimise läbipaistvust.

Kuna kõigist kolmest sambast saadav pension sõltub olulisel määral isiku sissetulekust kogu töötamisaja jooksul, siis võib suur osa pensionäre saada tulevikus vaid minimaalset pensioni. Poliitikauuringute keskuse Praxis hinnangul võib oluline osa elanikest (17%) saada esimesest sambast vaid miinimumpensioni – põhjuseks kas vajaliku pensionistaaži puudumine või siis madal aastakoefitsientide summa. Eriti puudutab risk saada tulevikus vaid väga väikest pensioni majanduslikult vähem aktiivseid ja madalat palka teenivaid ühiskonnagruppe.
Teise ja kolmanda samba puhul peitub aga risk finantsturgude kõikumises ja finantskriisides, mis võivad oluliselt mõjutada kogutud osakute väärtust ja sellest tulenevalt ka saadavat pensioni. Kui pensionile jäämise ajal on finantsturgudel – kas Eestis või riikides, kuhu pensionifondid on varasid investeerinud – mõõnaseis, siis võib see mõjutada terve kohordi pensionile minejate pensioni suurust.

Seni on veel lahendamata küsimus, kuidas kaitsta teisest ja kolmandast sambast saadavaid pensione ootamatu ja ulatusliku inflatsiooni eest. Kuigi reformi eesmärk oli tagada ühiskonna poolt nõutud tulude ümberjaotamine, siis praegusel kujul tagab pensionisüsteem vaid väga piiratud ümberjaotuse kõrgema sissetulekuga gruppidelt madalama sissetulekuga gruppidele. Kuna kõigist kolmest sambast saadavad pensionid on seotud sissetulekute ja palgatasemega, võib töötamisea ebavõrdsus kanduda üle ka pensioniikka – aega, mil inimesed on sageli oma elujärje mõjutamiseks nõrgemas positsioonis. Liiatigi on tõenäoline, et kolmanda sambaga liituvad – saades maksusoodustusi ning tulumaksuvabu väljamakseid – just kõrgema sissetulekuga grupid.

Riigi tulud vähenevad

Kolmesambalisel pensionisüsteemil on ka olulised tagajärjed eelarvele. Siirded teise sambasse vähendavad esimese samba laekumisi, kuid samas piirab konservatiivne pensionide indekseerimise valem (milles tarbijahinnaindeksil ja sotsiaalmaksu laekumise kasvul on võrdne kaal) esimese samba pensionikulutuste kasvu. Eelarve laekumisi vähendavad ka teise ja kolmanda sambaga seotud maksusoodustused.

Pensionireformi mõju eelarvele pikemas perspektiivis sõltub sellest, kas muudetakse eri sammastest laekuvate pensionide maksustamist ning teises ja kolmandas sambas osalemisega seotud maksusoodustusi. Kui praegu kehtestatud reeglid jäävad samaks, siis võib eeldada, et maksusoodustuste tõttu jääb riigil saamata üha enam tulusid.

Praegu kehtiv konservatiivne indekseerimisvalem tagab prognooside kohaselt selle, et esimest sammast ei ohusta pika-ajaline ega ulatuslik defitsiit. Siiski on kaheldav, kas sellise valemi kasutamist on võimalik jätkata, kui pensionide tase jääb oluliselt maha palkade tasemest. Seega on pensionisüsteemi edendamisel ja elanikele selgitamisel käia veel pikk tee jõudmaks punkti, kus tulevased pensionärid ei peaks nentima hilja saabunud tarkuse traagikat.

Ringa Raudla, Erfurdi ülikooli doktorant
Ringa Raudla kaitses septembris Tartu ülikoolis magistritöö Eesti pensionireformist.

Mõned kommentaarid Eesti Päevaleht Online ‘st

• pensionär, 10:01 07.10.2004
  Artikkel on asjalik, aga rõhuasetus kandub mõnekümne aasta pärast pensioniikka jõudjate oletatavatele probleemidele. Aga võbolla on fondide tootlus väga hea. Mind häirib rohkem esimesest sambast raha väljaviimine ja liiga suur tarbijahinnaindksi osa pensioni suuruse korrigeerimisel. Kui riigi juhtimisel ei tehta tõsiseid prahmakaid jääbki palga kasvu indeks hinnaindeksist suuremaks.
• Marx, 11:03 07.10.2004
  Palju “äkki juhtub nii” ja “võib juhtuda naa” – aga Sinu ettepanekud, et ei juhtuks nii ega naa? On ju enam kui selge, et kus on raha ja selle pikaajaline hoidmine, on riskid, ja mitte mingid hirmujutud siin asja ei paranda. Kogu reformi julgustas meil ikkagi väga pikajaline praktika teistest arenenud riikidest, kusjuures üritati arvesse võtta ka nende väärkohti. Ometigi me näeme, et soomlaste pensionid on väga head ka praegu, kuigi nendel sammastesse ja fondidesse korjamine kestab juba 40 aastat. Ja alati peaks hoiatamisele ja hirmutamisele lisanduma ka julgustavad ettepanekud asja parandamiseks. Ja kui inimesed sellistest juttudest lasevad kohe end mõjutada (ja paljud lasevad), siis seisavad nad ükskord fakti ees, et neil ei ole ka seda madalat pensioni saada, millega siin kolli tehakse.
• erica, 11:10 07.10.2004
  Miks ei seletata siin lahti I ja II samba suhet? Väidab ainult, et kas inimesed teavad, et neil II sambaga ühinedes väheneb I sammas. Jätab aga lisamata, et see 4%, mille võrra väheneb I sammas, tõstetakse inimesele ju II sambasse ümber, kus ta hakkab teenima veel lisaväärtust. I sambas oleks ta just inflatsiooni käes. See on jah emotsionalne vastuargument, aga täiesti poolikult seletatud.
• Boulder, 11:14 07.10.2004
  On loetletud pensionisüsteemi puudujäägid, aga pole ettepanekuid nende likvideerimiseks. Põhjus on muidugi arusaadav: ideaalset süsteemi polegi olemas, Eesti hetkeoludes on hetke pensionisüsteem peaaegu parim võimalik ja midagi suurt siin muuta ei saa, kahjustamata oluliselt ühe või teise osapoole huvisid.
  Mis puudutab II sambaga liitumisega edasilükkamist, siis oludes, kus on liitunud üle 400 000 inimese ja kõigil pealetulevatel aastakäikudel on liitumine kohustuslik, on tegu rumalusega. Kõigi liitunute arvel riigipensioni reservist II sambasse liikuva raha vähendab ka mitteliitunute riigipensioni.
  Artikli autor ei ole maininud aga elementaarset tõsiaja, et II sambaga liitunute jaoks on riigipensioni vähenemine üsna ebaoluline, kuna II samba kaudu lisanduv pension on suurem kaotusest riigipensionis.