Pensionireformi lõpuni on jäänud mõned päevad
Kogumispensioniga on liitunud 80% võimalikest liitujatest.
On loomulik, et pangad tahavad pensionäri pealt teenida.
Jah, tõepoolest. Kes 31. oktoobri lõpuks on liitunud teise sambaga, selle maksed hakkavad palgast fondi laekuma alates 2004. aasta jaanuarist.
Sama tähtpäev kehtib ka fondide vahetamise ja maksete suunamise puhul uude fondi. Kui otsus teha pärast 31. oktoobrit, siis peab ootama 2005. a jaanuarini.
See tähendab, et otsus, olgu ta milline tahes, tuleb langetada enne novembrit. Ilmselt on kõik juba harjunud pensionitoodete reklaami ja pakkumistega: seda just sellepärast, et inimesi teavitada 31. oktoobri termini olemasolust. Miks ma aga pealkirjas ütlen, et reform saab läbi? Aga sellepärast, et täna, ligi nädal enne tähtaja lõppu, on liitunud ligi 4/5 ehk 80% kõikidest nendest, kes saavad liituda. See on küllalt kõrge liitujate suhtarv väitmaks, et turg on jagatud.
Jah, edaspidi on võimalik oma otsust fondi valiku osas muuta, kuid uute liitujate osakaal jääb tagasihoidlikuks. Seda sõltumata asjaolust, et tulevikus on igal aastal suur hulk kohustuslikke liitujaid.
1957.–1961. aastal sündinutel viimane võimalus
Tänavuse aastaga saab reform piltlikult öeldes läbi, nimetatud ajavahemikus sündinud inimestele on see aga tõepoolest viimane võimalus liituda. Tuletagem meelde, et eelmine, 2002. aasta jäi viimaseks 1942.–1956. aastal sündinutele. Praegu on küllalt palju neid (sünniaastaga 1942–1956), kes ei olnud teadlikud tähtaja kukkumisest ega saa enam liituda, kuigi praegu nad seda sooviksid. Iga inimese huvides on saada maksimaalselt informatsiooni, sealhulgas ka teavet pangatoodete ja pensionisammaste kohta, et teha oma valikud. Seega kõik, kes veel ei ole otsustanud (ükskõik, kas liitumise poolt või vastu), varuge endale kümmekond minutit, et oma vara planeerimise üle arvet pidada. Olgu teie otsus missugune tahes, peaasi, et see on langetatud adekvaatse info põhjal. Kui endal teadmisi puudu jääb, siis pangakontorist saab alati juurde küsida. Võib väita, et pank ei nõusta neutraalselt, sest pangad on ise huvitatud klientide leidmisest. Tõepoolest, kõik firmad on huvitatud oma toodete müügist ning pank ei ole selles suhtes erand. Kuid telleri käest saab alati vastuse ka konkreetsele küsimusele, mis iga üksiku kliendi “suurest pildist” puudu on. Ratsionaalne investor otsustab pärast seda ise. Rõhutan, et tegemist on tähtsa otsusega ning seda ei saa teie eest mitte keegi teine teha.
Muidu liituks, aga “suured tasud” peletavad
Ei hakka keerutama ning ütlen otse: jah, pangad tahavad pensioniäri pealt raha teenida ning tõenäoliselt suuremad seda ka teevad. Kasumi teenimise soov on kapitalistliku majandusmudeli alus. Kasumit tahavad teenida kõik: lihatööstused, kangavabrikud ja mobiilioperaatorid. See on üks majanduse liikumapanevaid jõude. Pangad ei ole siin mingid erandid. Nad teenivad pensionifondide pealt kasumit fondide haldus- ning tehingutasudelt. Selleks, et tasud liiga kõrged poleks, on neid koguni rahandusministri määrusega piiratud.
Klientide tulu fondi investeerimisest on võrdne fondi teenitud tulu ning fondi kulude vahega. Mida suuremad on fondi kulud, seda suuremat kasumit taotleb fondihaldur ja seda väiksem on paraku investorite tulu. Siiski, peamiselt sõltub investorite (panga jaoks klientide) tulu sellest, kuidas fondi varasid paigutatakse.
Kui mõne fondi kliendid näevad, et nad saavad pidevalt vähem tulu, kui mõnest teisest fondist saaks, siis nad lihtsalt vahetavad fondi ning suurt kasumit taga ajanud fondihaldur jääb klientidest ilma. Pole klienti – pole ka äri. Üldiselt ei ole vaja kulude pärast väga muretseda: panganduses valitseb ülitugev konkurents ning turg seab ise kulude taseme paika.
Seega tuleb vaadata fondi tootlust
Möönan, et fondi tootlust on küllalt keeruline mõõta. Miks? Võrdleme seda auto kiirusega: fondi tootlus on osaku suurenemise kiirus. Kes on autoga sõitnud, see teab, et auto ei liigu kunagi ühtlase kiirusega. Samuti ei ole fondi tootlus kunagi fikseeritud. Mõõta saab vaid mingi perioodi tootlust ja sedagi minevikus, sest tulevikutootlus sõltub fondi investeeringutest ehk sellest, kuhu klientide raha on paigutatud.
Robert Kitt,
AS-i Hansa Investeerimisfondid fondijuht