Eesti
Filtreeri
Kümmekond II samba pensionimiljonäri käes
Pensionile tahab eestlane jääda alla 60-aastaselt
Pensioni pärimisel võimalik nii osakute ülekandmine kui ka rahalised väljamaksed
Pensioniea tõus enneaegne
Rootsi II sammas Eesti omast kõvasti äkilisem
Pensionid kerkivad nelja aastaga kindlas rütmis 6000 koonile
9000 pensionäri peavad tulumaksu tasuma hakkama

Pensionireformi II sambaga liitumise vajalikkuses pole kahtlust

06.05.02 EPL

Kas liituda?
Praktilise investorina pole mul II samba vajalikkuses kahtlust. Loobuda võiks vaid siis, kui näiteks kolmekümnendate eluaastate alguse olev inimene on piisavalt distsiplineeritud, et regulaarselt säästa ning suudab investeerida kõrvalepandut kuni pensionile jäämiseni umbes 12-protsendise aastatootlusega.

Kuidas sobitub pensioni-sääst muude varadega?
Enamiku meie elu on seotud kohalike riskidega. Regiooni tööandjalt saame palka, siin on suurem osa meie kinnisvarast. Väga suur osa perede varast ja tulust on seotud vaid ühe ajalooliselt mitte eriti stabiilse maanurga riskidega. Pensionisäästud ei tohiks riski suurendada, vaid neid tuleks hajutada.

Kas globaalne investeerimine eeldab vastavat kompetentsi?
Esmapilgul absurdne küsimus on põhjendatud. Kui eeldada, et USA aktsiaturgude ajalooline keskmine 12-protsendine aastatootlus jääb igavesti kestma, siis polegi vara investeerivat fondihaldurit vaja. Piisab raha paigutamisest aktsiaindeksitesse. Aga näiteks Jaapani Nikkei indeks eirab kasvureeglit järjekindlalt ja viibis mitte väga ammu viimase 18 aasta madalaimal tasemel. Mingit riskivaba instrumenti pole.

Kuidas minu raha hallatakse ja kui suur on otsuste tegija kogemus?
Mõned fondijuhid on rõhutanud ?mida suurem, seda parem.? Eesti ?suur? pole globaalse varahalduse vaatepunktis enamat kui positiivse alatooniga kärbsemust ja ka mõneaastane rahvusvahelistel turgudel (paremal juhul enda raha, hullemal juhul kohe klientide oma) investeerimine annab õiguse ennast vaid õpihimuliseks algajaks tituleerida. Kõiki Eestis II samba fondivalitsemiseks loa saanud ettevõtet võib lugeda piisavalt usaldusväärseks.

Hansapank
Esimesel aastal on suurema tähtsusega kohalik väärtpaberiturg, hiljem selle tähtsus väheneb. Eri sektorite ja regionaalse jaotuse otsused teeb põhiosas kohalik investeerimiskomitee. Hansa fonditoodetele iseloomulikult ei ole plaanis rõhutada Swedabanki fondide osakaalu, kuna võrdlus näiteks peamise konkurendi SEB-i analoogsete toodetega kallutab paremuse viimase kasuks.

ERGO-Trigon
Globaalse suunitlusega pensionifondide eripära on Ida- ja Kesk-Euroopa arenevate turgude väärtpaberite ilmselt suurem plaanitav osakaal vähemalt esimese 5-10 aasta jooksul, mil usutakse regioonist saavutada paremat tootlust. Kord kvartalis käib koos Trigoni ja Ergo esindajate investeerimiskomitee, kes otsustab globaalpaigutuste üldisemad suunad.

LHV
Globaalturgude positsioonid (madalamate tehingukulude ja 70% fondihaldurite ajaloolisest indeksitest kehvema tootluse tõttu eelistatult indeksid) otsustatakse Tallinnas. Arenevate turgude osakaal ei või olla üle 10% portfellist. Kuna kohalikul turul puuduvad maturiteedilt sobivad vasted pikaajalistele kohustustele, pole kohalike emitentide osakaal märkimisväärne ka võlakirjaportfellis. Võrreldes konkurentidega, kes kasutavad globaalsete positsioonide võtmiseks investeerimisfonde, muudavad kasutatavate indeksiinstrumentide madalamad teenustasud nendesse investeerimise aastas protsendi võrra odavamaks.

Sampo
Globaalturgude otsused langetatakse Tallinnas, kasutades Mandatumi (Sampo Gruppi kuuluv Soome juhtivaid varahaldureid, hallatavate varade maht u 10 miljardit eurot) analüüse ja fonde. Teiste kontaktidega toimub USA ja Aasia turu katmine. Otsused Ida- ja Kesk?Euroopa investeeringute üle põhinevad kohalikul kompetentsil. Lähiaastal ongi need turud portfellides ülekaalus.

Seesam
Otsused globaalturgude positsioonide (ka võlakirjad) suhtes langetatakse ABN-Amros ja investeeritakse selle hallatavate fondide kaudu. Tegemist on Eestis II samba varade reaalsete juhtide hulgas ainsa maailma mastaabis esimese 50 hulka kuuluva varahalduriga (hallatavate varade maht 172 miljardit eurot). Arenevate turgude osas kohalikke positsioone eraldi välja ei tooda. Rahvusvaheliste investeerimiskogemustega persoonidest moodustatud investeerimiskomitee peamine roll on eri investeerimisotsuste tagamaade signaliseerimine kohalikule haldurile ja püsiva investeerimisstrateegia hoidmine.

Ühispank
Investeeringuid globaalsetel aktsiaturgudel juhib SEB-i ja need toimuvad esialgu peamiselt SEB-i fondide vahendusel. SEB on Euroopa mastaabis korraliku mainega fondihaldur (hallatavat vara 105 miljardit eurot). Fikseeritud tulumääraga instrumendid portfellis hallatakse Tallinnast. Ühispanga pensionifondides ei peeta oluliseks kohaliku turu ületähtsustamist algperioodil, vaid võetakse kohe eesmärgiks globaalselt hajutatud riskidega investeerimisportfelli tekkimist.

Kokkuvõte

Hansapangal ja Sampol on kohalike väärtpaberite osakaal esimesel aastal suurem. Sellel on kaks põhjust:

1) esialgu väiksema mahu korral on lihtsam varasid paigutada;
2) pensionifonde on esialgu lihtsam müüa, näidates muu maailma tundmatute nimedega võrreldes tuttavaid kohalike väärtpaberite positsioone. Hiljem on ka nendel fondidel globaalsed portfellid.

Globaalse investeerimiskogemuse kategoorias on praegu teadaolevate andmete põhjal suurimad eelised Seesamil ja Ühispangal.

Soovi korral eeldada aktsiaturul igavesti kestvat 12% aastatootlust ja indeksite paremat tootlust võrreldes fondihalduritega on väikseimate tegelike kulude tõttu eelistatuim valik LHV II samba 50% aktsiate osakaaluga fond.

Eeldades Ida- ja Kesk-Euroopa väärtpaberite suhteliselt paremat tootlust 5-10 lähiaastal, sobivad selleks perioodiks enam ERGO fondid.

Kristjan Hänni
Kawe Kapitali portfellihaldur