Uudised

Kuigi rahandusministeeriumis on väljatöötamisel eelnõu, mis võib kärpida Eesti pensionifondide Euroopa mõistes kõrgeid teenustasusid, osutuvad praegustel tingimustel pensionikogujale kulukaimaks LHV pensionifondid.

Finantsinspektsiooni andmetel on Eesti fondide valitsemistasud koos Ungari, Poola ja Kreekaga Euroopa kõrgemate hulgas.

Kui keskmised fondide tasud on Euroopa aktsiafondide puhul üks protsent ja võlakirjafondide puhul 0,6 protsenti, siis Eestis on samad määrad vastavalt kahe kolmandiku ja ühe kolmandiku võrra kõrgemad.

Et täna on 1971.–1973. aastal sündinud kodanikel veel viimane võimalus liituda kohustusliku teise pensionisambaga, selgitas Postimees finantsinspektsiooni pensionikalkulaatori abil, millist fondi tuleks seda viimast võimalust kasutaval 35-aastasel mehel eelistada.

Ühtlasi on täna ka viimane päev avalduste esitamiseks pensionifondi vahetuseks järgmisel aastal.

Lõpptulemus määrab

12 000-kroonise kuupalga puhul osutusid kalleimaks valikuks LHV pensionifondid, kellele töötaja jõuab pensioniea saabumiseni erinevaiks tasudeks maksta 15–21 protsenti oma vanaduspõlveks kogutavast rahast.

Kõige väiksem teenustasude osakaal on aga ERGO konservatiivses pensionifondis, kus tasude osakaal jäi napilt alla kümnendiku. LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja selgitas, et LHV tasude eest saab klient ka vastavat teenust.

«Madalama tasu eest, nagu mujal Euroopas, võib saada ehk sellise fondivalitsemise, kus arvuti valib väärtpaberid või investeeritakse fondi varasid lihtsalt passiivselt,» kinnitas Oja. «Küsimus ongi, kas klient soovib, et tema fondi juhitakse aktiivselt.»

Oja väitel on LHV pensionifondide tulemused ka pärast haldustasude mahaarvamist parimad. «Üldistavalt öeldes on meil lubatud investeerida oluliselt rohkem pensionifondide raha aktsiatesse kui vanas Euroopas,» nentis ta.

Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukas ütles, et kuigi teise pensionisambaga liitujad peaksid enne valiku tegemist kõikide olemasolevate fondide tingimusi põhjalikult uurima, loevad nemad oma tugevuseks usaldusväärsust.

«Analüüs on näidanud, et meid usaldatakse, sest väldime asjatuid riske,» märkis Lukas, kelle sõnul ei tohiks pensionirahadega liiga suuri riske võtta.

«Inimesed tahavad rahulikult magada, kuni nende pensioniraha koguneb,» piltlikustas Lukas.

Postimehe tehtud võrdluse kohta märkis Lukas, et tasud on küll olulised ja kaugemas perspektiivis mõjutavad need teenitavat raha, kuid numbreid ei saa siiski üks-üheselt võtta.

«Erinevate tasumääradega fondidel on alati erinev investeerimisstrateegia,» märkis ta. «Inimene peab vaatama ka seda, milline on lõpptulemus. Aga loomulikult – mida kõrgemad on tasud, seda raskem on fondil pakkuda pikaajaliselt paremat tootlust. Ta peab siis kogu aeg ületama madalama tasudega tooteid.»

SEB Ühispanga Fondide müügiosakonna juhataja Auli Angelstok rõhutas, et nende trumbiks on emapanga rahvusvaheline kogemus. Kuluaspekt on Angelstoki sõnul üks otseselt pensionivara kasvu mõjutavaid tegureid, kuid kõike tasub vaadata kogumis.

Olulised asjad, mida noor pensionär peaks jälgima, on fondi investeerimispoliitika, investeeringute läbipaistvus, fondivalitseja usaldusväärsus, omanikud, omakapitali suurus ja fondijuhtide kogemus.

Ehkki rahandusministeerium on korduvalt lubanud pensionifondide teenustasude alandamise eelnõu valmis kirjutada, ei osanud sealsed ametnikud plaani teokssaamise kohta eile midagi öelda.

Risk osakuomaniku õlul

«Midagi täpsemat on meil sel teemal kosta kindlasti veel enne selle aasta lõppu, kui eelnõu kooskõlastusringile läheb,» teatas ministeerium. «Enne aga ei tahaks meie spetsialistid poolikut ja alles arutelude objektiks olevat eelnõu avalikkusele kommenteerida.»

Finantsinspektsiooni sõnul näitavad uuringud: paljude II samba vahendusel pensioniks sääste koguvate inimeste jaoks on üllatus, et kohustuslikes pensionifondides lasub investeerimisrisk osakuomaniku õlul.

«Tuleks arvestada, et tulevase pensioni suurus ei sõltu ainult palgast, vaid ka konkreetse fondi tootlusest, mis võib olla nii positiivne kui ka halvematel aegadel negatiivne,» meenutas inspektsiooni pressiesindaja Malle Aleksius.

Lauri Linnamäe, Postimees
Kaire Uusen, Postimees