Uudised

Tänases ja kahes järgnevas Äripäevas tutvustame fondivalitsejaid, kes vastutavad ligi 605 000 inimese muretuma pensionipõlve eest.

Eesti kahes suurimas pangas (Swedbank ja SEB) toimub teise pensionisamba raha investeerimine suurte rahvusvaheliste investeerimistiimide kaudu. Pensionikeskuse andmeil oli 2009. aasta lõpus ligi neli viiendikku meie pensionikogujatest liitunud ühega kaheksast Swedbanki või SEB teise pensionisamba fondist. Praegu on Swebanki kätte usaldatud 7,7 miljardit ja SEB-le 4,4 miljardit krooni.

Kes on kes:

• Kristjan Tamla Perekonnaseis: abielus, 2 last
• Töökogemus: Swedbank pensionifondide fondijuht, Swedbank Roburi portfellihaldur, enne Swedbank/Hansa Investeerimisfondidega liitumist majandusanalüütik Eesti Pangas ja rahandusministeeriumis
• Haridus: University of Exeter – majandusteooria magistrikraad, kiitusega; Tallinna Tehnikaülikool – majandusteooria bakalaureusekraad, cum laude

Swedbanki hallatavad fondid ja nende lühitutvustus

• Swedbank Pensionifond K1, K2, K3 ja K4
• kogumaht: 7,70 miljardit krooni
• fondide tootlus alates loomisperioodist: 1,9-4,6% aastas

Vahur Madisson

• Töökogemus: Fondijuht, AS SEB Varahaldus, alates 1999. a.; CFA Charterholder, alates 2003. a,
• Haridus: Tartu Ülikooli majandusteaduskond, bakalaureusekraad 1997. a; Tartu Kunstigümnaasium (varem 14. keskkool), lõpetanud 1992. a.

SEB hallatavad fondid ja nende lühitutvustus

• SEB Konservatiivne, Optimaalne, Progressiivne, Energiline Pensionifond
• kogumaht: 4,42 miljardit krooni
• fondide tootlus alates loomisperioodist: 3,8-4,4% aastas

Kristjan Tamla, Swedbank

1. Kui pikk on Teie isiklik investeerimiskogemus?

Kuus aastat. Pensionifondide fondijuht alates märts 2010.

2. Kes on Teie eeskujuks investeerimismaailmas?

Harvard Foundationi ning Yale Foundationi fondijuhid.

3. Kui suur on Teie (fondijuhi) osa investeeringute tegemisel?

Igapäevaseid investeerimisotsused langetab Swedbank Roburi Rootsi investeerimismeeskond, kus fondijuht on meeskonna üks liige.

4. Kui suur meeskond on investeerimisotsuste tegemise taga?

Umbes 40 inimest.

5. Mille alusel valite väärtpabereid pensionifondidesse?

Tegemist on investeerimisprotsessiga, mis baseerub kvantitatiivsetel mudelitel ja nende mudelite tulemuste pideval kvalitatiivsel hindamisel.

6. Miks eelistate investeerimist fondidesse otsese väärtpaberivaliku asemel?

Meie fondides on investeeringuid nii teistesse fondidesse, indeksiaktsiatesse kui ka üksikutesse väärtpaberitesse.

7. Mis on Teie lemmikinvesteering oma fondis?

Viimasel aastal on üks paremini tootnud investeering olnud Rootsi 30 suurema ettevõtte indeksiaktsia. Lisaks indeksiaktsia tõusule on sellele lisandunud ka Rootsi krooni märkimisväärne kallinemine euro suhtes.

8. Kas kogute ka ise teise samba raha samasse fondi, mida haldate?

Jah.

9. Mida õpetas Teile finantskriis?

Eelkõige seda, et kriisi ajal muutuvad täielikult erinevate investeeringute omavahelised ajaloolised seosed.

10. Millega tegelete vabal ajal?

Mul on lapsed ja kui nende kõrvalt aega üle jääb, siis lugemine ja sport (jooksmine, murdmaasuusatamine).

11. Millises valdkonnas soovite ennast lisaks tööle veel arendada?

Loodan, et laste suuremaks kasvades jääb rohkem aega lugemisele (eelkõige tunnen huvi Euroopa ajaloo vastu eelmise sajandi 30ndatel ja 40ndatel aastatel).

Vahur Madisson, SEB varahaldus

1. Kui pikk on Teie isiklik investeerimiskogemus?

Investeerimiskogemus on alates 1996. aastast ja algas Tallinna väärtpaberibörsil.

2. Kes on Teie eeskujuks investeerimismaailmas?

Otsest suurkuju igapäevases töös silme ees ei püsi. Küll aga pean eeskujuks mitut kolleegi, kellelt on aeg-ajalt õppida. Üldiselt arvan, et edukaks investeerimiseks on eelkõige vaja pühendumist, distsipliini ning pidevat õppimist. Konkreetseid meetodeid ja valdkondi finantsturgudel investeerimiseks on hulgaliselt ja igaühes neis leidub ka eeskujusid.

3. Kui suur on Teie (fondijuhi) osa investeeringute tegemisel?

Fondijuht vastutab fondi varade investeerimise eest, kuid tulemusel on SEB pensionifondides suur osa mitmete meeskondade tööl. Fondijuhi ülesanne on erinevate investeerimisega tegelevate meeskondade tehtud töölõigud tervikuks ja töötavaks investeerimisstrateegiaks kujundada.

4. Kui suur meeskond on investeerimisotsuste tegemise taga?

Lisaks fondijuhile on SEB pensionifondides suuremate investeerimisotsuste tegemise taga erinevad SEB tiimid, mis asuvad Skandinaavia finantskeskustes ning tähtsamaid neist on varaklasside jaotuse ning investeerimisfondide valiku teemad. Nendes tiimides töötab kokku ligikaudu 30 inimest.

5. Mille alusel valite väärtpabereid pensionifondidesse?

Aktsiaturgudele ning suures osas ka võlakirjaturgudele investeerime teiste investeerimisfondide kaudu.

6. Miks eelistate investeerimist fondidesse otsese väärtpaberivaliku asemel?

Investeerime peamiselt teiste investeerimisfondide kaudu, mis tagab vajadusel kiire, likviidse ja riskihajutatud ligipääsu soovitud investeerimisteemale ning mis kõige olulisem – parimale oskusteabele selles valdkonnas. Pensionifondid on tänapäeval nii universaalsed investeerimiskogumid, mis investeerivad erinevatesse varaklassidesse ja teemadesse, ning kõigis nendega seotud küsimustes ei ole efektiivne ega mõistlik ehitada üles otseinvesteerimiseks vajaminevat organisatsiooni ja vahendeid. Oluline on mainida, et alati kaalume teistesse investeerimisfondidesse paigutamisega seotud kulusid ning enam-jaolt meil on kokkulepped soodustingimustel investeerimiseks.

7. Mis on Teie lemmikinvesteering oma fondis?

Olen pigem portfelliteooria pooldaja, meie portfellid on väga hajutatud ja seetõttu ei tähtsustaks üle ühtegi konkreetset paigutust.

8. Kas kogute ka ise teise samba raha samasse fondi, mida haldate?

Jah, kogun nii II kui III sambasse.

9. Mida õpetas Teile finantskriis?

Kriis õpetas tähtsustama investeerimisega seotud psühholoogiat. Minu jaoks on kõige üldistavam õppetund, et kui finantsturgudel on suurema ahnuse või hirmu seisundid, siis ei oma turu normaalolukorras üldkasutatavad väärtused tähendust. See võib olla lihtne tõdemus, kuid selle äratundmine on keerulisem. Meelde tuleb J.M. Keynesi lause, et turg võib olla kauem irratsionaalne kui meie maksevõimelised.

10. Millega tegelete vabal ajal?

Vaba aeg kulub peamiselt perekonnale ja lastele. Tegelen ka tervisespordiga mõnel alal ning ootan juba lume tulekut, et Tartu maratoniks valmistuda.

11. Millises valdkonnas soovite ennast lisaks tööle veel arendada?

Laste kasvatamisel on alati arenguruumi. Hobi korras on veel mõned tegevused, nagu näiteks puutöö, millega loodan kunagi tulevikus rohkem tegeleda.

Birjo Must