Eesti
Filtreeri
Võlakirjamull
Rüütmanni rämpsvõlakirju on ostnud Hansapanga, SEB ja Sampo pensionifondid
Pensionifondide reklaamile pannakse päitsed pähe
Robert Kitt: pensionisammaste uuring jätab rida kulusid arvestamata
Eestlane maksab kõrgeimat pensionifondi valitsemistasu
Pensionäri leivakoorik tõotab pisut paksemaks muutuda
Pensionisammastele veel toetuda ei anna

Pensioniraha paigutamist juhtigu ratsionaalsus

30.07.02 Postimees

Üks on kindel – aktsiaturud liiguvad nii üles kui alla. Ja kuigi see on täiesti tavaline ja teatud regulaarsusega korduv nähtus, tunduvad hetked, mil turg on madalseisus, alati piisavalt uudsetena, et küsida: kas nüüd on lõpp lähedal?

Tõsi ta on, et aktsiaturud on viimastel nädalatel jõudnud oma lähiajaloo madalaimatele tasemetele. Investeerimine, aktsiad ja see, et ei lähe hästi, on juba pea kõigi inimeste keelel. Loetakse kokku neid summasid, mida aktsiafondid, Bill Gates või teised ärimaailma vägevad on kaotanud. Küsitakse, kas nüüd on õige aeg aktsiad müüa või lükata börside madalseisu pärast edasi pensioniks kogumisega alustamine.

Enne kui ennatlike otsuseid teha või lasta end pimestada Ameerika pensioniplaanide kaotustest, tasuks meelde tuletada pikaajalise säästmise põhitõed ning see, kuidas on korraldatud pensioniraha paigutamine Eestis. Ja uskuge mind – nii nagu muudes eluvaldkondades, ei saa ka pensioniplaanide puhul Eesti ja Ameerika vahele võrdusmärki tõmmata.

Viimase aastakümne jooksul on kogu maailmas pensioniks kogumisel läinud sõnaõigus töötajatele, sedavõrd kui on vähenenud riigi poolt sponsoreeritud pensioniskeemide osakaal.

Loe kogu artiklit Postimehe leheküljelt >>