Uudised

Rahandusministeeriumi kindlustuse talituse juhataja Siiri Tõniste ütles, et fondidesse laekuv raha on kaitstud tagatisfondide seadusega, mis jõustub 1. juulist. Seaduse kohaselt hakkavad fondivalitsejad, kes saavad tegevusloa, tegema tagatisfondi perioodilisi makseid. Juhul kui fondivalitseja rikub seadust või nõudeid ja kahju kannataja on fondiosaku omanik, peab kahju korvama fondivalitseja.

“Kui fondivalitseja pankrotistub, korvab kahjud tagatisfond. Kui aga kahju on nii suur, et tagatisfond ei suuda seda katta, on tagatisfondil õigus küsida riigilt laenu,” selgitas Tõniste.

Kui inimene jääb rahast ilma, maksab riik seaduse kohaselt 10 000 eurot ehk 156 500 krooni kaotatud rahast sajaprotsendiliselt tagasi. Ülejäänud fondi paigutatud raha saab tagasi 90 protsendi ulatuses.

Tõniste sõnul ei saa riik anda garantiid, et kohustusliku kogumispensioni tingimused ei muutu. Riigikogu saab seadusi ja otsuseid muuta. Tõniste sõnul on siiski vähetõenäoline, et praegused tingimused muutuksid.  “Praktikas võib tulla parem idee, mida saab rakendada. Praegu tundub, et teemat ja tingimusi on väga pikalt kaalutud ning tehtud otsus on põhjalik.”

Haldurid ootavad finantsinspektsioonilt tegevusluba.

Inspektsiooni investeerimis- ja pensionifondide järelevalve osakonna juhataja Angelika Koha lausus, et tegevuslubade menetlus käib, kusjuures taotluse on esitanud kuus juriidilist isikut. Nendeks on Seesam Varahalduse AS, AS LHV Varahaldus, Ühispanga Varahalduse AS, Hansa Aktivate Juhtimise AS, ERGO Varahalduse AS ja Sampo Varahalduse AS. Millal inspektsioon tegevusload väljastab, Koha ei öelnud. “Suurem osa tööst on tehtud,” ütles Koha.

Pärast tegevuslubade väljastamist saavad fondivalitsejad taotleda konkreetse fondi registreerimist. Kui palju fonde kokku tuleb, pole Koha sõnul teada.

Turuosaliste hinnangul luuakse 16 kohustusliku kogumispensioni fondi.

Raigo Neudorf