Uudised

Lähema viie aastaga kasvab Eesti nn teise samba pensionifondide maht kuni 10 miljardi kroonini, mis otsib aktiivselt teed väärtpaberiturule.

Eriti peaksid tulevikus rõõmustama need ettevõtjad, kes plaanivad kaasata laienemiseks raha aktsiaturult. Pensionifondid neelavad aktsiaemissioone lennult, nagu näitas varasuvine ASi Klementi emissioon, mis märgiti mitmekordselt üle.

Eesti suurimaid pensionifonde kamandab Hansapank. Panga teise samba fondide maht läheneb 400 miljonile kroonile, moodustades täna ligi poole fondide kogumahust. Sellest rahast kümnendik on paigutatud Eesti aktsiatesse ja võlakirjadesse.

Hansapanga fondijuht Robert Kitt ütles, et pensionifondi raha ergutab uute börsifirmade teket. Aktsiate esmaemissioon ehk IPO on mõeldav, kui turul on ostjaid. Ja fondid on ostjad, lisas Kitt.

Investeerimispanga LHV juht Rain Tamm ütles, et Eestis võib IPOde tulekut juba täheldada küll. “Praegu veel idee faasis,” lisas ta. Ta ei soovinud konkreetseid nimesid nimetada, aga tunnistas, et sellele mõeldakse. Pensionifondide raha kõrval köidavad aktsiaturult raha püüdvaid ettevõtjaid välisinvestorid, kes on hakanud Eesti turu suunas vaatama. “Ettevõtted on faasis, kus on vaja lisakapitali ja turud on seisus, et seda kapitali on võimalik saada,” märkis Tamm.

Tamme sõnul on fondide roll IPOde puhul oluline, aga seda üle tähtsustada ei maksa. Fondide maht on väike. Samuti pole Eestis piiranguid, mis kohustaks kodumaale investeerima, nagu see on Poolas.

Turul on spekuleeritud MicroLinki aktsia noteerimise üle. MicroLinki juhatuse esimees Allan Martinson ütles, et MicroLinki IPOst on veel vara rääkida. Tema sõnul on praegu fondidesse paigutatud ligi miljard krooni liiga väike summa, et ühte turuletulekut välja kanda.

ERGO fonde haldav Aadu Oja ütles, et uute börsifirmade tulek loob küll pensionifondide lisavõimalusi investeeringute tegemiseks, ent fondid Eestit ei armasta. “Eestis on aktsiad kallid,” tõdes Oja. Ta on ERGO fondidesse ostnud ainult Eesti Telekomi, sedagi alles hiljuti. Ülejäänud aktsiad on teistest Balti riikidest ja väljastpoolt, näiteks Kesk-Euroopast.

LHV fondijuht Tõnno Vähk samas ütles, et Eesti turul ülehinnatust pole. Eestisse on vähe investeeritud, sest turg on väike ja riskantne.

Lõviosa fondide rahast liigub siiski Eestist välja.

Inno Tähismaa